VIIK Martin Martini p

Martin Viik oli eesti õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester,  samuti pedagoog -usuõpetaja.  Ta sündis  19.04 1876 Pärnus majaomanik  Martin Viik`i peres, õppis 1888-1898  Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris ning omandas köster-kooliõpetaja kutse, jätkas õpinguid  Peterburi Vaimulikus Akadeemias ja lõpetas õppeasutuse teoloogiakandidaadi kraadiga 1911.

Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana:

• Põltsamaa Pühavaimu koguduses  11.08.1898-28.09.1900

Tema teenistuskäik preestrina: 

• pühitseti diakoniks/preestriks piiskop Benjamini poolt Petrogradis  28.09.1900
• Luga eesti koguduse esimene preester ja koolijuhataja 28.09.1900-1904
• preester Luga Püha  Olga koguduses  04.05.1903-01.12.1913
• preester Tšernigivi Ülestõusmise koguduses  01.12.1913-1926
• Tšernigivi piiskopkonna karskuskomitee esimees 01.12.1913-1926
• preester Poltaava piiskopkonnas  1915-1917
• preester Kuimetsa Ristija Johannese koguduses 04.08.-10.1917 – oli koguduse viimane preester
• ülempreester alates 18.03.1921
• preester Tallinna Issandamuutmise koguduses  15.11.1917-10.09.1920
• preester/ülempreester Kolga-Jaani Püha Nikolai koguduses 25.12.1920-15.01.1922
• ülempreester Pärnu Issandamuutmise koguduses  15.01.1922-15.03.1934
• erus alates 15.03.1934

Autasud:

• puusaehe (nabedrennik) 1903
• skufia 1905
• kamilavka 1908
• kuldrist 1912
• Püha Anna orden 1916
• paalitsa 1925

Eluloolisi andmeid:

Martin Viik`i pere: abikaasa Veera Viik (Ahtmann), lapsed Ludmilla, Ljubov (sünd 1905). Isa Martin töötas Pärnu kirikukoolide usuõpetajana 1922-1934, oli Rahvaülikooli õppejõud ja lektor, Pärnu linnavolikogu liige /Papp/.

Ülempreester Martin Viik uinus 07.07.1934 Pärnus ja puhkab Vana-Pärnu kalmistul.