SUIGUSAAR Mihail/Mihkel Mihkli p

Mihail/Mihkel Suigusaar oli eesti õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, praost, samuti pedagoog-usuõpetaja, teoloogiakandidaat, tõlkija, tsensor, Pärnu linnavalitsuse liige, mitmete seltside liige ja esimees. Ta sündis 22.01.1844 Võisiku vallas Mihkel Suigusaare ja Ann Suigusaare (sünd Saks) peres, õppis Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris 1853-1863 ja omandas köster-kooliõpetaja kutse, jätkas õpinguid Moskva Vaimulikus Akadeemias 1864-1868- lõpetas õppeasutuse teoloogiakandidaadi kraadiga.

Ülempreester Mihail/Mihkel Suigusaar uinus 18.02.1916 Pärnus ja puhkab Pärnu Alevi kalmistul.

Tema teenistuskäik õppejõuna ja tsensorina:

• Riia Vaimulik Seminar – eesti keele õpetaja 15.08.1868-1897
• tsensor  Riias (eestikeelsed trükised) 1868-1879

Tema teenistuskäik preestrina:

• pühitseti diakoniks 07.10.1879 Pärnu Suurkannataja Ekateriina katedraalkirikus  Riia ja Miitavi ülempiiskop Filareti (Filaretov) poolt
• pühitseti preestriks 14.10.1879 Pärnu Suurkannataja Ekateriina katedraalkirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Filareti (Filaretov) poolt
• preester/ülempreester Pärnu Suurkannataja Ekateriina koguduses 14.10.1879-18.02.1916
• ülempreester  alates18.11. 1881
• ülempreester Pärnu Issandamuutmise koguduses  14.10.1904-01.01.1905 –  oli koguduse esimene preester
• Pärnu praost 1899-1916

Autasud:

• puusaehe (nabedrennik) 1879
• teenistusmüts 1890
• kamilavka 1896
• rinnarist
• Püha Stanislavi orden III jrk 1879
• Püha Anna orden III jrk 1900
• Püha Vladimiri orden IV jrk 1909

Eluloolisi andmeid:

Mihhail/Mihkel  Suigusaare pere: abikaasa Maria Suigusaar (Smelskaja), nende lapsed: Aleksandra, Dimitri, Vladimir (sünd 1887), Liidia.

” Õigeuskliku haritud  eestlasena usaldati Suigusaarele 1869-1879 eestikeelsete trükiste tsenseerimine. Nii said eestlased omale rahvuslikke kultuuritaotlusi toetava tähtsa riigiametniku ajal, mil impeeriumis levis erinevate rahvaste keeleline ja usuline tagakiusamine ning kitsendati või keelati rahvuskeelse kirjanduse väljaandmine. Mihkel Suigusaarel tuli tsenseerida Eesti suurkujude Johann Voldemar Jannseni, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni kirjatöid.. Meeldiva loomuga inimesena oskas ta lävida erinevate inimestega. Suigusaare kaasaegsed hindasid tema teeneid tsensorina, kes neil ” oma südame järgi vihmavarju peakohal ja kilpi ees hoidis”. Tänased kultuuriloolased toovad samuti esile Suigusaare leebust ja heatahtlikkust eesti kirjanduse suhtes ning tunnustavad eesti rahvale kallite sõnade- näiteks “priius” ja “Eestimaa” lubamist lauludes. Mihkel Suigusaar tuli hästi toime nii esimese proovikivi- loa hankimiseks esimese eesti üldlaulupeo jaoks 1869-kui ka järgmiste ülesannetega.

Põhitöö kõrvalt jätkus Mihkel Suigusaarel Riias aega ja soovi veel Eesti Kirjameeste Seltsis ja Aleksandrikooli liikumises kaasa lüüa ja kaastööd “Eesti Postimehele” saata. Tema elu Riia-aastad lõppesid mõned aastad hiljem siiski hoopiski Pärnusse preestriks saatmisega. Ta jäi sinna elu lõpuni, jätkates oma tööd kohusetundlikult ja hingega ning osaledes Pärnu Põllumeeste Seltsi, Aleksandrikooli Pärnu abikomitee, Pärnu karskusseltsi “Valgus” ja Pärnu Vene Heategeva Seltsi kaudu aktiivselt kultuurielus. Suigusaar pühendas oma elu eesti rahva heale käekäigule ja kultuuri arengule ning aitas luua eeldusi Eesti iseseisvumiseks.”

Allikas: lühendatult Anu Raudsepa artiklist ” Mihkel Suigusaar- “Üks Riia eestlane ärkamisajal”.

Pikemalt: https://www.baltioigeusk.com/mihkel-suigusaar

Kasutatud allikad:

• Anu Raudsepp “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918” Tartu, 1998
• “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri” Tallinn, 1975, koostaja preester August Kaljukosk
• Eesti õigeusk X-XXI saj- entsüklopeediline teatmik-koostaja Vladimir Iljaševitš, Tallinn, 2014 (vene keeles)
• David Papp “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud – Biograafiline leksikon (16.-20.saj)- EAA. 5410.1. 247-249
• www.geni.com
• tema kohta Wikipedias
• tema kohta Eesti Entsüklopeedias