PODRJADTŠIKOV Martin Antoni p
Martin Podrjadtšikov oli õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, samuti pedagoog-usuõpetaja, kirikukohtu uurija. Ta sündis 06.11.1841 Pärnumaal Karksi kihelkonnas Tuhalaane vallas metsavaht Anton Podrjadtšikovi peres, lõpetas Riia Vaimuliku Kooli ja Seminari 05.06.1863 köster-kooliõpetaja kutsega, oli II jrg lõpetaja.
Preester Martin Podrjadtšikov uinus 10.11.1922 Kuressaares ja puhkab Kudjape kalmistul.
Tema teenistuskäik preestrina:
- pühitseti diakoniks/preestriks Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Platoni (Gorodetski) poolt 06.08.1863
- preester Tiirimetsa Kristuse sündimise koguduses 19.08.1863-21.02.1867
- kogudust hooldav preester Lümanda Issandamuutmise koguduses 07.07.1864-08.02.1867
- preester Piila Peaingel Miikaeli koguduses 08.02.1867-20.10.1900
- preester Tiirimetsa Kristuse sündimise koguduses 20.10.1900-1913
- kogudust hooldav preester Kuressaare Püha Nikolai koguduses 01.12.1919-01.01.1920
- erus alates 1920
Autasud:
- puusaehe(nabedrennik) 1872
- kamilavka 1886
- Aleksander III mälestushõbemedal 1896
- kuldrinnarist 1908
Eluloolisi andmeid:
Martin Podrjadtšikovi pere: abikaasa Elisaveta Podrjadtšikova (sünd 1845), nende lapsed: Aleksandra (sünd 1865), Nikolai (sünd 1871), Adelaida (sünd 1873), Ljubov (sünd 1891). Isa Martin töötas usuõpetajana Loona algkoolis 1888-1900, käis 1884-1885 Hiiumaal soovijaid õigeusku salvimas, oli kirikukohtu uurija 1898-1900 /Papp/.
Kasutatud allikad:
- Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918”. Tartu, 1998; lk 127
- “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975; Koostaja August Kaljukosk. EAA.5437.1.64, käsikiri; Rahvusarhiiv
- Martin Toon. “EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu” Kuressaare, 1997; lk 66-69
- Eesti õigeusk X-XXI saj”. Entsüklopeediline teatmik (vene keeles) . Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014; lk 274
- David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud”. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247-249, käsikiri.; Rahvusarhiiv