MARTINSON Vassili Antoni p

Vassili Martinson oli eesti õigeusu vaimulik: diakon, preester, ülempreester, samuti teoloog, teadlane,  õppejõud-professor, rektor, mitmete komiteede, seltside ja ühenduste liige, EAÕK Sinodi liige. Ta sündis 13.09.1874  Pärnumaal Uulus Tahkuranna vallas Anton Martinsoni ja Maria Martinsoni (sünd Jakobson) peres, õppis Riia Vaimulikus Seminaris  1890-1896, oli  I jrg lõpetaja ja  omandas köster-kooliõpetaja kutse, jätkas õpinguid  Peterburi Vaimulikus Akadeemias – teoloogikandidaat alates 05.07.1900, Peterburi Arheoloogia Instituudis 1900-1902 vabakuulajana, Peterburi Ülikoolis loodusteaduskonnas  1902.

• pühitseti diakoniks/preestriks Peterburi metropoliit Antoniuse poolt 17.02.1907
• pühitseti ülempreestriks 25.01.1910 Peterburi Vaimuliku Akadeemia kirikus Peterburi metropoliit Antoniuse poolt

Autasud:

• puusaehe (nabedrennik)
• peaehe
• paalitsa 1917
• mitra kandmise õigus alates 1943

Eluloolisi andmeid (üpr August Kaljukose uurimustöö põhjal):

Vassili Martinsoni pere: abikaasa Veera Voznessenskaja, nende lapsed: Valentin  (sünd 1905), Vassili.

Isa Vassili oli lektori abi Peterburi Vaimulikus Seminaris 25.01.1900-21.12.1902, Peterburi Vaimulikus Seminari inspektor/ õppejõud 27.06. 1903-1910, Peterburi Püha Apostel ja Evangelist Johannese Seltsi liige 1902-1910, Peterburi Püha Apostel ja Evangelist Johannese Seltsi esimees 1910-1918, anglikaani ja õigeusu kirikute lähendamise eestseisjate vene seltsi liige 1912, Baltimaade õigeusu vennaste seltsi nõukogu liige 1913, Peterburi Vaimulikus Seminari rektor/ õppejõud 25.01.1910-01.09.1918, Peterburi Teoloogiakooli lektor, Peterburi Vaimuliku Akadeemia saksa keele lektor, Nõukogude Venemaa Põhja-Lääne raudteede kontrollivalitsuse töötaja  01.05.1919-01.06.1922, Petrogradi Arheoloogia Instituudi raamatukogu võõrkeelte osakonna juhataja 01.09.1920-12.06.1922-opteerus Eestisse 12.06.1922-Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õigeusu dogmaatika professori kohusetäitja 23.10.1922-10.06.1931, EAÕK Sinodi  kirjanduse ja töökorralduse komisjonide liige 1910-1922, EAÕK Sinodi liige 1924-1926, usuliste oskussõnade komisjoni liige 1925-1928, Tartu Ülikooli  usuteaduskonna seminari juhataja 21.12.1928-1940, EAÕK õppekapitali seltsi asutaja ja esimees 1929, Eesti kristliku karskusliidu kassahoidja 1930-1935, Tartu Ülikooli nõukogu liige-usuteaduskonna esindaja alates 1935, revideeris usuõpetust vene gümnaasiumides 1930-1937, rahvusvahelise Lepitusliidu Eesti osakoona kassahoidja 1931-1939, Tartu Ülikooli korraline professor 10.06.1931-31.08.1940, Tartu Ülikooli usuteaduskonna sekretär 21.01.1938, Tartu Ülikooli dekaani asetäitja 17.06.1938-26.07.1939; 01.01.1940-18.11.1940, Tartu Ülikooli õppejõud 01.09.1941-03.08.1943. Üpr Vassili Martinson siirdus erru 03.08.1943, põgenes 1944 Saksamaale, 1952 USA-sse- töötas South Canaan’i Vaimulikus Seminaris raamatukogu korraldajana, elades Püha Tihhoni kloostris, oli energiline seltskonna- ja kirikutegelane, selge vestluses ja mõtteis,  avaldas brošüüre ja artikleid, juhtis Tartu Ülikoolis õigeusualaseid magistritöid (A. Ossipov, J. Schultz jt).

Ülempreester Vassili Martinson uinus 07.02.1955 USA-s Pennsylvanias Püha Tihhoni kloostris ja puhkab Püha Tihhoni kloostri kalmistul.

Kasutatud allikad:

• Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918”. Tartu, 1998; lk 119
• “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975. Koostaja August Kaljukosk. EAA.5437.1.64. Käsikiri. Rahvusarhiiv
• Andrei Sõtšov. ” Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-53″. Tartu, 2004
• “Eesti õigeusk X-XXI saj- entsüklopeediline teatmik”. Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014 (vene keeles); lk 213
• Andrei Sõtšov. “Eesti õigeusu piiskopkond stalinliku totalitaarežiimi ajal 1945-1953”
• David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud – Biograafiline leksikon (16.-20.saj)”. EAA. 5410.1. 247-249. Käsikiri. Rahvusarhiiv
• www.geni.com
• tema kohta Wikipedias.
• Eesti biograafiline andmebaas ISIK
• TLÜAR väliseesti isikud