LAAR Anton Tõnis/Dionissi p
Anton Laar oli õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, EAÕK kirikuvalitsuse liige, Asutava Kogu Kristliku Rahvaerakonna liige, samuti pedagoog-usuõpetaja, ajaloolane, ajakirjanik, mitmete seltside asutaja-liige. Ta sündis 13.06.1885 Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas Võisiku vallas Leie külas mölder Tõnis/Dionissi Laari ja Ann Laari peres. Anton Laar õppis Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris 1896-1903, lõpetas kooli eksternina ja omandas köster-kooliõpetaja kutse, jätkas õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas 1923-1930.
Anton Laar võttis preestrina aktiivselt osa EAÕK töö korraldamises – asutas Tartus Püha Neeva Aleksandri koguduse ja kihelkonnakooli, organiseeris ja juhtis kogudusesle kuuluva kirikuhoone ehitamist 1914-1915, mille jaoks sai annetusi Eestist ja Venemaalt. 1917-1919 Riia piiskopkonna nõukogu liige, kaitses seal eesti rahvusest preestrite huve ning toetas ülempreester Platoni (Kulbusch) piiskopiks valimist. Anton Laar töötas kirikuvalitsuse liikmena EAÕK kanooniliseks vabanemiseks Vene patriarhaadi alt Eesti kiriku iseseisvaks muutmisel, oli EAÕK Sinodi Sisemisjoni Seltsi abiesimees 1925-1927, samal ajal Tallinna Heategevusliku Seltsi “Kalju” asutaja ja esimees, töötas usuõpetajana Tartu koolides-1920; 1927-1933. Anton Laar oli Asutava Kogu Kristliku Rahvaerakonna rühma liige 1919-1920, avaldas artikleid kiriku-ja kooliküsimuste kohta, oli väljaande “Eesti Apostliku – Õigeusu kiriku Lauluraamat” (Tartu: 1922) ; üldajaloo õpiku “Keskaeg” (Tartu: 1932) autor, toimetas õigeusukirikuväljaannet “Uus Elu” 1918-1932. Anton Laari pere: abikaasa Akilina Laar, nende lapsed: Nadežda Laar; Valentin Laar .
Ülempreester Anton Laar uinus 23.02.1933 ja puhkab Tartu Aleksandri Nevski kalmistul – tema hauasammas pühitseti 02.02.1935.
Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana 1904-1909:
- Karula Jumalaema kaitsmise koguduses
- Ilmjärve Jumalailmumise koguduses
- Häädemeeste Issandamuutmise koguduses
Tema teenistuskäik preestrina:
- pühitseti diakoniks 29.08.1909 Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangeli (Preobraženski) poolt
- pühitseti preestriks 30.08.1909 Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangeli (Preobraženski) poolt
- preester Laimjala Vassilius Suure koguduses 30.08.1909-01.04.1913
- preester Penuja Kõikide Pühakute koguduses 01.04.-28.10.1913
- preester Võnnu-Kärsa Kristuse sündimise koguduses 28.10.1913-18.03.1915
- preester ja ülempreester Tartu Püha Neeva-Aleksandri koguduses 28.10.1913-1920 – oli koguduse esimene preester
- preester Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna koguduses 1918-27.03.1919
- preester/ülempreester Tartu Püha Neeva-Aleksandri koguduses 1928-1933
- pühitseti ülempreestriks 15.05.1921 Tartu Püha Neeva-Aleksandri kirikus
- eestseisja Tallinna Issandamuutmise koguduses 24.10.1920-11.04.1926 -sinodi määrusel, tegelikult alates 01.12.1927
- EAÕK Sinodi liige 1918- 1920; 1920-1924
Autasud:
- puusaehe (nabedrennik)
- teenistusmüts
- kamilavka
- rinnarist
Kasutatud allikad:
- Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918”. Tartu, 1998; lk 114
- “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975; Koostaja August Kaljukosk. EAA.5437.1.64, käsikiri. Rahvusarhiiv
- Eesti õigeusk X-XXI saj”. Entsüklopeediline teatmik (vene keeles) . Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014; lk 183-184
- David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud”. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247-249, käsikiri. Rahvusarhiiv
- www.geni.com
- Eesti Entsüklopeedia
- Eesti biograafiline andmebaas ISIK