Avaleht/Uudised, teated/Uinus apostel Andrease skiita vanake Efrem
Uinus apostel Andrease skiita vanake Efrem
Suure kaanoni neljapäeval 30. märtsil uinus Athose püha mäe apostel Andrease skiita vanake Efrem, kes alates 23. veebruarist oli raske vähihaiguse tõttu ravil Thessaloniki haiglas. Vanakese matus peetakse apostel Andrease skiitas reedel 31. märtsil.
31. märtsi hilisõhtul kell 22:30 algab Tartu Jumalaema Uinumise, Uspenski katedraalis öine Kuldsuu jumalik liturgia, kus meenutatakse õndsasti uinunud vanakest ja üksiti palvetatakse vähihaiguse käes kannatavate õigeusklike eest.
Vanake on Eestis varem käinud ja toona tema öeldud sõnade kohaselt on Uspenski katedraalis olevad pühad säilmed erilise mõjuga: “Vanake Efremile (avaldasid) suurimat ja hardaimat muljet meie Tartus asuvad pühad preestermärtrid Mihhail ja Nikolai, kelle kehad on Issanda armust tänaseni lagunemata. Nendega kohtudes haaras vanakest kogu hingest rõõm Vaimus. Ka hiljem rõhutas ta mitmel korral, et nende kahe püha isa tervetena säilinud kehad näitavad selgelt, et nad ei pühastunud mitte veretunnistuse läbi, vaid olid juba enne traagilist sündmust saanud elava Vaimu templiteks ehk siis pühastunud läbi elu Kristuses juba enne kannatussurma. Ta õhutas meid kõiki neid märtreid mitte unustama, käima võimalikult sageli nende juures, palvetama ühes nendega, suudlema nende säilmeid julguse ja armastusega, et Püha Vaimu arm nende kaudu meiegi sisse kanduks” (isa Tihhoni tunnistus, Metropoolia nr 57, 2011).
Athosel käinud palverändureid Eestist – nii vaimulikke kui ilmikuid – võttis vanake Efrem koos oma vennaskonnaga alati ülima külalislahkusega vastu. Kui külalisi Eestist oli rohkem, pidas ta koguni osa jumalateenistusest eesti keeles.
Kuna palvet tehakse kõigi vähihaigete eest, kes nimepidi liturgia teenijatele teada (meenutagem, et ka Saaremaa skiita nunnad Theofili ja Theohariti pidid vähihaiguse tõttu minema tagasi Kreekasse), siis saab ise kirikusse kaasa tuua – või saata kellegi kaudu, kes saab osaleda – lähedaste nimesid, kel see haigus.
Aga ka tavapäraselt saab enne iga jumalikku liturgiat ja liturgia algul igaüks anda küünlalauda või vaimulike ja kirikuteenijate kätte elavate nimesid, kelle tervise eest soovitakse palvetada, samuti uinunute ehk surnud õigeusklike nimesid, keda soovitakse mälestada. Kokku kogutud nimed saadetakse altarisse, kus vaimulikud neid püha vereta ohvri toomise ajal meenutavad.