Setumaa väikekülla Beresjesse tuleb Eesti esimene mungaklooster.

Setumaale iidsesse vanausuliste külla Beresjesse rajatakse Eesti esimene mungaklooster, kuhu tulevad mungad Kreekast või Ukrainast. «See on oluline kogu riigile,» kinnitab vallavanem, kellele meeldisid metropoliidi öeldud sõnad: «Kloostris laiskadele ruumi ei ole.»

Väike Beresje kaluriküla, mida esimest korda mainiti juba 1582. aastal ja kus tänaseni elavad vene vanausulised, asub Põlvamaal Mikitamäe vallas Peipsi ääres.

Saame vallavanem Aare Poolakuga kokku Setumaa veerel Beresje bussipeatuses, mille lähedale mungaklooster tulebki.

Poolak näitab vallale kuulunud kinnistut, mille vald andis hiljuti kirikule tasuta üle. Esimese tööna tuleb lähitulevikus saabuvate munkade jaoks teha maja elamiskõlblikuks. Kloostri ja kiriku rajamise taga on Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik.

«Me olime ise väga huvitatud,» ütleb vallavanem.

Seetõttu tegi vald kõik selleks, et klooster just siia tuleks. «Iga inimene, iga küla, iga vald on rikas, kui tal on oma tsässon [õigeusu külakabel Setumaal] ja kui tal on oma kirik. See on väga tähtis, et meie valda tulevad nii klooster kui kirik.» Mikitamäe vald on praegu ainus Setumaa vald, kus ei ole oma pühakoda.

Külaelanikud ootavad kloostrit

Beresje küla elanikud on mungakloostri rajamisega nõus – tervelt 34 allkirja saadi kokku, millega kohalikud väljendavad nõusolekut, et klooster tuleb just nende valda.

«Normaalne,» ütleb külamees Sergei, et nii tema kui ka tema naine on igati nõus, et just nende külla tuleb mungaklooster.

Tema sõnul tuleb siis väikesesse külla rohkem inimesi ning oluline on ka pühakoja rajamine: «See on väga hea.»

Poolaku sõnul mängis külaelanike jah-sõna kloostri rajamisel olulist rolli. «Siin elab palju vanausulisi. Me ei tahtnud, et siin tekiks pärast selliseid probleeme, et ei ole kokkusulandumist,» märgib ta.

Kui metropoliit Stefanus käis kohapeal, siis kohtus ta ka kohalike elanikega ning andis oma õnnistuse. «Nad leidsid ühise keele. See ongi alustala. Kui oleks lahkhelisid, siis oleks tulemus olnud midagi muud,» lausub Poolak.

Mungad Lüübnitsa laadale

Poolaku teada ei ehitata külla mitte hiigelbetoonmonstrumit, vaid selline klooster, mis on kooskõlas kohaliku miljööga. «Ta on omaette vaatamisväärsus. Ta annab Beresje külale, kus on juba vanausulised, palju juurde. Annab kindlasti väärtust juurde Lüübnitsa sibula- ja kalalaadale. Metropoliit Stefanus ütles, et tulevikus on plaan nii kaugele jõuda, et mungad tulevad oma toodanguga Lüübnitsa laadale.» Munkasid hakkab kloostrisse otsima metropoliit Stefanus.

«Kuna meil Eestis neid ei ole, siis on tema esimene plaan minna ühte väga vanasse ja kuulsasse Kreeka kloostrisse, et leida just sealt mungad, kes tuleksid siia ja hakkaksid kloostrit rajama,» on ajalehele Koit öelnud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester Peeter Uibo. «Kui see ei peaks mingil põhjusel õnnestuma, siis pöörame pilgud Ukraina poole.»

Elatist hakkavad mungad endale teenima tööga. Plaanis on, et nad hakkavad maad harima, loomi pidama ja muid sääraseid töid tegema. «Mulle meeldis metropoliit Stefanuse väljaöeldu, et kloostris laiskadele ruumi ei ole – kloostris on väga töökad inimesed,» ütleb Poolak.

Mida annab mungaklooster vallale? «Seda on vaja tervele Eesti riigile, Põlvamaale, vallale ja Beresje külale. See annab külale väga palju – kusagil mujal ju Eestis mungakloostrit ei ole,» räägib vallavanem.

Ta lisab, et kui lähedal asuvas Petseris on mungaklooster ja kui nüüd Beresje külla see ka tuleb, siis need ainult rikastavad seda piirkonda.

«Siit sõidab mööda palju turiste. Ja mis saab veel paremat olla, kui tee äärde tuleb üks vaatamisväärsus juurde. Petserisse viiva suure tee pealt tuleb ära keerata ja siia on ainult neli kilomeetrit – tee on korras ja hea on sõita,» usub vallajuht, et klooster meelitab kindlasti turiste Beresje külla.

«Olgu tsässon, kirik või klooster – ta teenib ju kõiki,» lisab vallavanem. «Nagu ütles preester Uibo, et kui palvetatakse, siis palvetatakse kogu rahva eest.» Nime plaanitaval kloostril veel ei ole.

Miks just Beresje küla?

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus: «Pakutud variantidest oli tegu ainsa piisavalt suure ja soodsate tingimustega maa-alaga, millel on võimalik kloostrile kohaseid tegevusi teha. Beresje on kaunis koht Peipsi ääres ja kohapeal käies oli ka kohalike vastuvõtt väga soe ning nende soov oma külas munki näha suur. Valiku tegemisel oli oluline ka Räpina ja Setumaa lähedus ning transpordiühendus.

Meie sooviks on loomulikult mungad, kes oleksid siit pärit, et õigeusu traditsiooni hoida, kuid esialgu on vaja abi väljastpoolt, nii nagu see Saaremaa skiitagi [nunnaklooster] puhul toimis. Mungaelu esimene ülesanne on palvetamine, vaimulik elu ja Issanda teenimine. Ja kõik muu antakse juba Issandalt ja ei tasu unustada, et kloostrielu ei ole laiskadele – seal tehakse palju maatööd ning muid töid, mis aitavad kloostril ennast ära majandada.

Kloostri rajamine on kohaliku kiriku jaoks väga oluline. Klooster on kui kohaliku kogukonna kops, mis laseb hingata ja seetõttu armastavadki õigeusklikud väga oma kloostreid. Ei tasu ka unustada, et Setumaad on vaimulikult alati Petseri klooster teenindanud ja setudel on teatud nostalgia oma piirkonna kloostriga seonduvalt. Mitte aga selleks, et pakkuda konkurentsi Petseri kloostrile, mis ajaloo keerdkäikude tõttu ära võeti, vaid ilma kloostrita poleks Setumaa õigeusklik Setumaa.

Ettevõtmine on keeruline ja pikaajaline, kuid Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik tegutseb selle nimel, et Setumaa ja kogu kiriku ootusi täita.

Kloostri rajamine võtab aega ja seda tehakse tasapisi Jumala abiga. Nüüd, kus koht on olemas, saame ka ettevalmistustöödega alustada.»

 

Autor: Maarius Suviste

Allikas: Õhtuleht