Eesti on teel ühtse õigeusukiriku poole

Eesti Vabariigi Siseministeeriumis algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu, mida praegu arutab Riigikogu, ei ole suunatud mitte usuvabaduse piiramisele, vaid riigi julgeoleku tugevdamisele.

Vene õigeusu kiriku ehk Moskva patriarhaadi kirikupea patriarh Kirill kutsus 27. märtsil 2024 üles Pühale Sõjale, mis seisneb sihtmärgina ka „satanismi“ mõju all oleva Läänemaailma vastu võitlemises. See tähendab, et vastandutakse agressiivselt Euroopa väärtusruumile. Patriarhi sõnade kohaselt peab Ukraina olema osa Vene maailmast ehk nn Russki Mirist ning kogu endine Nõukogude Liidu territoorium, sh Eesti, peab kuuluma Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri. See on üleskutseks ka Eestis elavatele Moskva Patriarhaadi õigeusklikele, et teiste seas on ka Eesti vaenulik riik, kelle vastu käib Püha Sõda. 

Eesti riigil on kohustus kaitsta Eesti elanikkonda terroristliku režiimi mõjude eest. Riigikogu tunnistas 6. mail 2024 Moskva patriarhaadi sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus julgeolekukaalutlustel pikendamast Moskva Patriarhaadi Eesti piiskopkonna metropoliidi Eugeni ajutist elamisluba tänavu veebruaris ning metropoliit oli kohustatud Eestist lahkuma. Julgeolekuohule on kolm aastat järjest juhtinud tähelepanu ka Eesti välisluureamet ja Kaitsepolitseiamet oma aastaraamatutes. “Venemaa mõjutustegevuse tänini toimivad instrumendid Balti riikides on Venemaa juhtkonna ja eriteenistuste suuniseid täitva Vene Õigeusu Kiriku (VÕK) kohalikud harukirikud,” kirjutab Välisluureamet oma värskes aastaraportis. “Surve avaldamiseks Balti riikidele levitab Venemaa juba praegu ja nähtavas tulevikus ajaloovõltsinguid ning rahvusvahelisi laimukampaaniaid õigeusklike tagakiusamisest ning püüab õigeusu ja traditsiooniliste väärtuste kaitsmise ettekäändel konsolideerida Vene propagandat levitavaid mõjuisikuid.”

Russki Miri ideoloogia on provokatiivne, ekspansionistlik ja mittekristlik, ütles Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus. “Praeguse probleemi alge pole eestlaste ega siinse riigi tekitatud, vaid Moskva patriarhi loodud,” toonitas metropoliit, lisades, et Moskva patriarhaat on kuulutanud ja toetanud ka Eesti kirikut puudutavat ülimalt ohtlikku etnofületistlikku Russki Miri õpetust. “Riik on selgelt mõista andnud, et neil pole kavatsust koguduste usuelu kinni panna, vaid küsitakse osaduse katkestamist Moskvaga,” selgitas metropoliit.

Riigikogu menetleb praegu kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille jõustumisel on Eestis keelustatud usuorganisatsioonide tegevus, mis juhinduvad välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest, kui see kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale. Praegusel juhul on Eestis sellisteks organisatsioonideks Moskva Patriarhaadi Eesti piiskopkond, Pühtitsa nunnaklooster ja Tallinna Aleksandr Nevski kogudus, mis alluvad kanooniliselt Moskva patriarhile. Seaduseelnõu menetlemisel kutsus Riigikogu õiguskomisjon erinevad osapooled, sh Moskva Patriarhaadi kiriku esindajad ja teoloogilised eksperdid, laiendatud istungile, et saada probleemistikust terviklik ülevaade. Eelnõu on läbinud Riigikogus esimese lugemise.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus on teinud Moskva Patriarhaadi Eesti piiskopkonnale ettepaneku moodustada Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vikariaat, mis pakuks neile kanoonilist kaitset Eesti kiriku jurisdiktsiooni kaudu. “Ütlesin meie vendadele venelastele, et mul pole mingit plaani allutada nende kirikut meile,” ütles metropoliit Stefanus. Vikariaadi moodustamise idee teostamisel meenutaksid praeguse Moskva patriarhaadi Eesti piiskopkonna piiskopid liturgiatel Moskva patriarhi Kirilli asemel Eesti metropoliit Stefanuse nime ning võimalusel teeniksid vahel koos metropoliit Stefanusega. Samas jääks venekeelsetele kogudustele võimalus järgida oma kiriklikku traditsiooni nagu see oli ka enne teist maailmasõda. See otsus taastaks ka armulauaosaduse Eestis, mille Moskva patriarhaat katkestas ühepoolselt 2019. aastal. Metropoliit selgitas ka oma ettepaneku eesmärki: “Vaatamata praegusele raskele ja keerulisele ajale, mida Eestis elavad õigeusklikud kogevad, on tekkinud võimalus leida üheskoos lepitust ning valmistada ette tulevikku, kus jääme oma kiriklike põhimõtete ja aluste juurde jäädes saavad kõik Eestis elavad õigeusklikud rahus ja armastuses koos eksisteerida,” lausus ta.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku avalike suhete talitus