Eesti Kirikute Nõukogu avalik kiri Riigikogule

Eesti Kirikute Nõukogu avalik kiri Eesti Vabariigi Riigikogule seoses kooseluseaduse eelnõuga

Austatud Riigikogu liikmed, pöördume teie  poole veelkord mures, mis tuleneb kooseluseaduse kiirustavast menetlemisest Riigikogus. Kutsume teid uuesti üle mõtlema, kas antud seaduseelnõu olemasoleval kujul ikkagi teenib seda eesmärki, mis seaduseelnõu seletuskirjas on kirja pandud. Meie arusaam on, et kooseluseadust sellisel kujul ei ole tegelikult vaja. Selle vastuvõtmine oleks riiklik viga.

Leiame ja kinnitame, et abielu ja perekonna kaitsmine on nii inimlikult loomupärane kui ka põhiseaduslik ülesanne, mida Riigikogu on seatud täitma. Kooseluseadus ei aita esitatud kujul kaasa perekonna ja abielu väärtustamisele, veel vähem saab seda teha abielu ja perekonna mõiste segistamine või ümberdefineerimine registreeritud kooselu kaudu.

Kooseluseaduse läbisurumisega eirataks demokraatia põhimõtteid ning sellest tulenevat vajadust, arvestada riigi kõrgeima võimukandja – rahva – enamuse vaba otsustusõigusega. See suurendab võõrandumist võimust ja vähendab riigi usaldusväärsust. Lisaks sellele võib kooseluseaduse eelnõu heakskiitmine mõjuda pidurdavalt lõimumisprotsessile Eestis, kuivõrd eelnõu põhimõtted ei ole kooskõlas ka paljude teistest rahvustest elanike väärtushinnangute ja veendumustega. Kooseluseaduse alusel registreeritud samasooliste paaride poolt lapsendatavaid lapsi hakkab ohustama loomuliku sideme katkemine omaenda eri soost vanematega.

Eesti Kirikute Nõukogu on jätkuvalt veendunud, et   vabaabielulist suhet, sealhulgas samast soost inimeste vahelisi suhteid ja nende inimeste õigusi, kes on selle kooseluga seotud, saab hästi reguleerida mitte omaette seadust vastu võttes, vaid juba olemasolevate seaduste raames, näiteks võlaõigusseaduse alusel seltsingulepingu ja teiste eraõiguslike lepingutega. See annab võimaluse tagada varalised suhted, vastastikused ülalpidamise kohustused ning lapse/laste ülalpidamise kohustuse. Vajadusel saab vastava seaduse ja lepingu rakendamist toestada normatiivsete tekstide ja praktikate parendamisega.

Eesti Kirikute Nõukogu kinnitab, et me ei aktsepteeri end homoseksuaalidena määratlenud inimeste eristamist põlgusega kohtlemiseks, häbimärgistamiseks või mingil muul moel diskrimineerimiseks. Kõigile inimestele kuulub nii jumalik armastusväärsus kui inimlik väärikus. Samas taunib EKN ka mitteabielulise kooselu võimaliku õigusliku reguleerimise ja registreerimise kaudu ühiskonnas levi(tata)vat homoseksuaalsuse heakskiitmist ja propageerimist.

Käesolevaga palub Eesti Kirikute Nõukogu teilt enne kooseluseaduse eelnõu menetlemise jätkamist Riigikogus tõenduspõhiseid vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kuidas mõjutab kooseluseaduse vastuvõtmine lapsi?  Mis tagab, et lapsi ei instrumentaliseerita, näiteks Eestis kriminaliseeritud, ent välismaal raha eest teostatava surrogaatemadusteenuse ärakasutamisel? Kui samasoolised saavad õiguse lapsendada üksteise lapsi, kuidas seatakse siis esikohale laste huvid, nagu sätestab ÜRO Lapse õiguste konventsioon? Kes ja kuidas saab kaitsta või võõrandada samasooliste kooselus kasvavate laste õigust säilitada loomulikud sidemed nii oma ema kui isaga? Kas ja kuidas saavad reguleeritud ja tagatud laste õigused samasooliste peresüsteemis sündivate ja kasvavate laste elus?

2. Kuidas muutub kooseluseaduse vastuvõtmise järel abielu ja perekonna käsitlus ning sellega seotud seadusandlus? Millega ja kuidas tagatakse Eesti õigusruumis selgus olukorras, kui abielu kõrvale tekib teine, juriidiliselt nii sarnase kuid erineva staatusega perekonna taoline üksus? Kas ja mille poolest hakatakse eristama, näiteks abieluvararegistris, vastavalt abielu ja kooselu sõlminud paare ning missugust juriidilist ja praktilist mõju hakkab avaldama abieluliste varasuhete eraõiguslik sarnasus mitteabieluliste varasuhetega? Kuidas saab uues olukorras õiguslikult defineeritud perekond, mis on vastavalt põhiseadusele riigi kaitse all, ja missugune saab olema selle pikemaajalisem mõju eestipärase kultuuri järjepidevusele ja rahva elu jätkusuutlikkusele? Milliste argumentidega kavatsetakse edaspidi tagasi lükata või ka algatada traditsiooniliselt alla 14 aastaste noorukitega abiellumist või polügaamiat praktiseerinud kogukondade õigustatud ootusi kooseluseaduse või perekonnaseaduse vastavaks korrigeerimiseks?

3. Mil moel muudab kooseluseaduse vastuvõtmine inimväärikuse ja kodanike põhiseaduslike õigustega seotud mõtte-, sõna-, usu- ning veendumuste omamise ja levitamise vabadust? Kas ja kuidas kavatsetakse ära hoida sallimatuse levikut n.ö vanamoeliselt abielu- ja perekonnasuhteid käsitavate kodanike enamuse suhtes n.ö ultramoodsat kooselu ja peremudelit kehtestava vähemuse poolt, näiteks perekonda puudutava sõnavabaduse vaieldavuse või poliitkorrektse tsensuuri pealesurumise olukorras? Mida ja kuidas peaks muutma erinevate spetsialistide ettevalmistamisel ja professionaalses tegevuses, kui samasooliste kooselu ja sellest lähtuv peremudel saab poliitkorrektselt ning juriidiliselt sarnase staatuse mehe ja naise vahelisel abielusuhtel rajanenud perekonnaga, et lasteaednikke, õpetajaid, sotsiaalpedagooge, psühholooge, kaplaneid, vaimulikke, aga ka ettevõtjaid, juriste, notareid, arste ja mis tahes ühiskonnategelasi ei saaks süüdistada kellegi ebavõrdses kohtlemises?

Eesti Kirikute Nõukogu toetab terve, tugeva ja  jätkusuutliku perekonna ja ühiskonna kujundamist, mis tugineb Õhtumaa ja Eestimaa traditsioonilistele kristlikele väärtustele ning suudab tagada meie rahva iseseisvust ja vabadust. EKN palvetab oma maa ja rahva eest ning soovib riigi kõrgeimale esinduskogule tõeliselt riigimehelikku nägemust, tarkust ja vastutustunnet Eestimaa tulevikku määravate otsuste langetamisel. Piibel kinnitab: „Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad. Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.“ (Psalm 1:1-3)

Lugupidamisega

Eesti Kirikute Nõukogu

03.10.2014 AD