Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik: vajame turvalisust ja ühtsust

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) rõhutab, et rahu ja armastus on kristlaste tegevuse aluseks ning kutsub kõiki osapooli – riiki ja selle esindajaid, nii Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kui ka Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (EKÕK, end. MPEÕK) vaimulikke ja kogudusi ning Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikuid laiemalt üles koostööle ja mõistmisele.

Meie eesmärk on tagada, et Eesti muutuks turvalisemaks paigaks kõigile selle elanikele, säilitades samal ajal usuvabaduse ja austuse erinevate usuliste traditsioonide vastu. EAÕKs on nii eesti kui ka vene õigeusu traditsiooni järgivaid kogudusi. Enamik kogudusi kasutab liturgiatel ja teistel jumalateenistustel ja -talitustel eesti keelt, ent on ka peamiselt kirikuslaavi keeles teenivaid kogudusi, kus teenitakse kirikuslaavi keele kõrval osaliselt  eesti keeles. Seadusemuudatus ei nõua teenimise traditsiooni muutmist, rääkimata “usuvahetuse” nõudest, millele osa kriitikuid on viidanud. Seadusemuudatuse esmane mõte on vältida vaenulike riikide või äärmusorganisatsioonide mõjutustegevust usuorganisatsioonide kaudu, mis omakorda tugevdab meie riigi julgeolekut.

EAÕK metropoliit Stefanus on pakkunud EKÕKle vikariaadi staatust alluvussuhte katkestamise korral Moskvaga. Vikariaat tähendaks siinpuhul eraldiseisvat kiriklikku üksust, mille vanim piiskop meenutaks EAÕK metropoliiti ja oleks tema kaudu üleilmse õigeusu kiriku osaduses, muidu aga järgitaks oma väljakujunenud kombeid, kasutataks kirikuslaavi keelt ja korraldataks sõltumatult oma siseelu.

Seadusemuudatus aitab osaliselt taastada Eestis enne Teist Maailmasõda valitsenud olukorra, kus eri rahvustest inimesed teenisid koosmeeles ja vennaarmastuses ühtses õigeusu kirikus, mis kuulus kanooniliselt korrektselt Konstantinoopoli oikumeenilisse patriarhaati, sest ajalooliselt on Eesti olnud oikumeenilise patriarhaadi maa-ala (välja arvatud neil aegadel, kui Venemaa on vallutanud Eesti enda osaks).

Meid juhivad selles koosmeele leidmise protsessis Pühakirja sõnad: “Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks,” (Mt 5:9) ning samuti apostel Pauluse manitsus, mis on ajakajaline just praeguses maailmas: “Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!“ (Rm 12:10).

Just praegu, kui läheme vastu kannatusnädalale, mis viib meid vaimus  püha õhtusöömaaja seadmise, Jeesuse äraandmise ja vangistamise ning ristilöömise kaudu ülestõusmisele, on kohane seada esikohale kristliku usu tõeline sisu: armastada oma ligimest nagu iseennast (Mk 12:31).

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik kutsub kõiki osapooli üles rahulikule ja mõistvale suhtumisele, et üheskoos luua turvalisem ja ühtsem Eesti. Õigeusu kiriku teema puudutab ligikaudu kümnendikku Eesti elanikest, kellest osa kuulub Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse ja osa Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikusse.

Riigikogu võttis 9. aprillil vastu kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse, millega soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Muudatustega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks teise riigi, rahvuse, usu või kultuuri- või väärtusruumi vastu.

Eelnõu järgi ei tohi Eestis tegutsev kirik, klooster või muu usuline ühendus oma tegevuses olla juhitud või põhikirja või muude alusdokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Selline oht võib esineda ka üleskutsetena sõjale, terrorikuriteole või vägivallale või sõjalise agressiooni toetamisena.