Uinus isa Innokenti Hiet

Innokenti Hiet (14.09.1926 – 26.08.2021).

Isa ülempreester Innokenti Hiet sündis Mätja külas Pärsama vallas Saaremaal, lõpetas 1941 Karja algkooli. 1944 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke, kust ta põgenes, 1944-1946 oli sõjavang Novgorodi oblastis. 1946 töötas Balti merelaevastiku ehitustrustis Paldiskis, töötas puusepana ja transport-töölisena Tallinnas. Innokenti Hiet õppis Leningradi Vaimulikus Seminaris 1953-1957, töötas Kingissepa (Kuressaare) riigipangas valvurina ja autoremondi töölisena 1976-1992. 1992 oli kiriku ajakirja “Usk ja Elu” korrespondent. Enne vaimulikuks saamist abiellus oma äravalitud mõrsja Adeelega, kellega koos sünnitati 2 poega.Isa Innokenti pühitseti Tallinna piiskop Joanni poolt diakoniks 12.09.  ja preestriks 14.09.1957, ülempreester alates 1969. Teenis  Mustjala Prohvet Eelija koguduses alates 14.09.1957, hooldas samal ajal Lümanda Issandamuutmise ja Piila peaingel Miikaeli kogudust. 10.03.1961 asus teenima Leisi püha Olga kogudust, 1968-01.11.1970 hooldas Emmaste Jumalaema sündimise kogudust Hiiumaal, alates 17.08.1971 hooldas Pärsama püha Innokenti kogudust (kodukirik, kelle pühaku järgi sai ka oma nime). Alates 1998 hooldas Ööriku püha Kolmainu kogudust.Erru läks teenekas vaimulik 14.02.2010 83-aastasena.EAÕK vanimat vaimulikku iseloomustavad lihtsus, töökus, saarlaslik huumorimeel, hea kuulamisoskus ja ülihea mälu, tundis mitmeid keeli. Oli nii haridus kui haritus. Lapsepõlv ja noorus olid rasked, see andis oskuse ka teisi mõista ja abistada. Kui vaja, remontis kirikuid, näidates tegudega oma armastust pühakoja vastu. Kõrges eas hoolitses veel selle eest, et kirikud oleksid korras ja teenimisvalmis. Alati käis meelsasti abiks teistel vaimulikel, eriti koguduste nimepäevadel jättes kõrvale kõik erimeelsused ja lahkhelid. Kui vaja, läks kirikusse varem kohale, küttis ahjud ära enne teenistust, koristas ruumi, et inimestel oleks mugav tulla pühakotta. Oli alati vastutulelik ja mõistev. Puhka rahus, armas ametivend kodukalmistul oma pere juures. Igavene mälestus!