Suur laupäev

Pealaulud 2. viisil

Auväärt Joosep võttis Su kõigepuhtama ihu puu pealt maha, / mähkis ta puhaste linaste riiete sisse kalliste rohtudega //
ja pani selle uude hauda.
Au olgu Isale, Pojale ja Pühale Vaimule.
Kui Sa alla läksid surmale, oh surematu Elu, / siis surmasid Sa põrguhaua oma jumaliku valgusega. / Ja kui Sa surnud maa alt üles äratasid, /
siis hüüdsid kõik taevaväed: // Eluandja Kristus, meie Jumal, au olgu Sulle!
Nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ingel, kes ilmus salvitoojatele naistele haua juures, ütles: / Salvid kõlbavad surelikele inimestele // aga Kristuse ihu on kõdunematu.

Kondak 6. viisil

Seda, kes sügavuse kinni pani, nähakse nüüd surnu olevat. / Surematu mähitakse kallite salvidega linasesse riidesse /
ja pannakse hauda kui koolja. /
Naised tulid Teda salvidega võidma, / nutsid kibedasti ja hüüdsid: / See on õnnistatud hingamispäev, mil hauas hingab Kristus, //
kes kolmandal päeval üles tõuseb!