Pühima oikumeenilise patriarh Bartolomeuse avaldus metsatulekahjude kohta üle maailma

Viimastel nädalatel on meie planeeti tabanud erakorralised kuumalained ning laiaulastulikud metsa- ja maastikupõlengud. Need möllavad nii Amazonase vihmametsadest ja Aafrika kõrbetest kui ka tavaliselt lumega kaetud Arktika ja Alaska aladel, Hispaaniast Siberini. Kuu kuu järel oleme olnud tunnistajaks äärmuslikult kuumadele ilmadele, mis on hävitanud tohutuid alasid ja paisanud segi miljonite inimeste elu. Need tulekahjud ja tormid muutuvad kogu aeg üha hirmsamaks ning nõuavad seega ka inimestelt otsustavat tegutsemist,.

Teadlased hoiatavad, et sellised tulekahjud ohustavad maailma ökosüsteeme. Põlengute mõju võib anda tunda mitme inimpõlve jooksul, mõjutades pinnast, taristut ja inimesi. Puud on eluliselt tähtsad maamulla, meie ellujäämise ja ka meie hinge jaoks. Puud pole väärtuslikud mitte üksnes oma ilu või kaubandusliku väärtuse pärast; nad hoiavad meid ka kliimamuutuse eest. Kindlasti on soovitatav istutada uusi puid, kuid kõige olulisem ja paratamatu vastus üleilmsele soojenemisele on raiuda vähem metsa.

Ehkki üleilmne metsapõlengute laine pole üksnes kliimasoojenemise tagajärg ega selle põhjus, löövad need kohutavad sündmused, milles keegi ei saa kahelda ega mida eitada, häirekella süsinikuheitmete taseme tõusu tagajärgede kohta. Kui mitte muu, siis taolised äärmuslikud nähtused sunnivad meid mõtlema looduse haprusele, meie planeedi loodusvarade piiratusele ja loodu pühadusele.

Oma ringkirjas, mis ilmub 1. septembril, anname ülevaate Oikumeenilise Patriarhaadi viimase kolmekümne aasta algatustest ja tegevustest Jumala loodu hoidmisel. Need tuginevad põhimõtetele, mida õigeusu Kirik on kahekümne sajandi jooksul selles vallas järginud.

Me kõik palvetame kõigi nende eest, keda tulekahjud maailma eri paigus ähvardavad või puudutavad. Me kutsume usklikke ja kõiki hea tahtega inimesi üles mõtlema põhjalikult selle üle, kuidas me elame, mida tarbime ja mis on meie eelistused, kasutades jumaliku litrugia sõnu: „Pangem tähele, seiskem vaga meelega!“

Fanaris 24. augustil 2019. a.