Igavese linna katakombide freskod avaldasid oma viimased saladused

Rooma Domitilla katakombid avaldasid oma viimased saladused: arheoloogide ja restauraatorite grupp jõudis oma pikaajalise töö lõpuni, neil kulus seitse aastat, et eemaldada freskodelt ja seintelt kõik mustus ning niiskusest ja ajast tekkinud muud kahjustused.

12 kilomeetri pikkuses katakombis on 26 250 hauda ja 228 hauakambrit ning igaüks neist sisaldab hindamatuid kunsti ja ajaloo varandusi. Arheoloogid olid kohustatud kasutama väga erilisi ja spetsiaalseid töövaheneid, nagu näiteks lasereid, et maale ning seinu mitte kahjustada. Mõningate hauakambrite seinad on kaetud piiblimotiividega ja samuti leiame neilt pilte vanade roomlaste tegevustest, näiteks on ühe ruumi seintel kujutatud pagareid ning viljaterade viimist maakohtadest Rooma, kus need jahvatati jahuks ja tehti leiba.

Ajaloo pärl

Need 1600 aastat vanad tööd ületavad igati tavapärase kunstitöö mõõtmed: nende juured ulatuvad Rooma kristluse alguseni välja. Seda kohta hakati kasutama juba esimesel sajandil, kus kristlased olid veel impeeriumi poolt taga kiusatud. Legendid räägivad, et siia tuldi politsei eest salaja palvetama. Maa-alused surnuaiad tekkisid impeeriumi ristiusustamisega neljandal sajandil, mil palverändurid tulid siia märtreid austama, kuid saratseenide invasioon üheksandal sajandil sundis katakombe sulgema, et vältida vandalismi.

Katakombid leidis üles Itaalia arheoloog Antonio Bosio alles kuueteistkümnendal sajandil ning pühendas nende uurimisele 35 aastat. Ta jättis pärast oma surma 1629. aastal maha tuhandeid lehekülgi kogutud informatsiooni. Kahjuks on osa nendest katakombidest hävinud, kuid ühte osa, mida kutsutakse “Bosioks”, saame siiski nautida.

Artikkel ja pildid ajalehest “Le Figaro”, 02.06.2017