Avaleht/metropoliit/Leht 9
Postitused sildiga: metropoliit
-
Seitsme kirikukogu pärand
Õigeusuliste põhilised veendumused: – Jumal sai Inimeseks, et inimene saaks temas Jumalaks. – Kolmainu salasusele vastab inimese kutsumuse salasus. – Inimese süda püüdleb ühinemisele Jumalaga. Nikea-Konstantinoopoli usutunnistus „Me säilitame puhtana Issanda õpetust ja jääme truuks usule, mille ta on meile andnud, hoiame seda puhtana igasugusest määrdumisest ja kidumisest, nagu kuninglikku hüüt ja kallihinnalist mälestust, lisamata […]
-
Inimene on liturgiline olend
Jumalaga on võimalik kooskõlas elada, sest inimene on olemuslikult liturgiline olend. Kui ta osaleb jumalikus elus, toimub tema osadus tohutu liturgilise teenistusena, mis haarab endasse kogu maailma. Kui ei oleks sellist laienemist kõigele loodule, ei saaks inimene armastusest konkreetselt osa saada põhilise liturgilise teo, st palve kaudu. Kuna me ühendame oma elu Jumala eluga, peavad […]
-
Vennad ja kaaslased teenimises „Et maailm usuks” (Jh 17: 21)
Ligimesearmastus tähendab muidugi ka teenimist, tingimusel, et see ei tekita uhkust ega enesega rahulolu. Evangeelne ligimesearmastus agape pole mõeldav vastutuse jagamiseta, kõigi osalemiseta ühises jõupingutuses jumalariigi ja tema õigluse leidmisel, ja see vastab vabaduse alusnõudele. On hea meeles pidada, et Kirik on ühtekuuluv, ent samas eristatud Ihu, kus ainus lubatud jagunemine on tööjaotus. Ei tohi […]
-
Issandamuutmise kesksus õigeusu vaimsuses
Mis on Issandamuutmise tähendus, mis on üks kaheteistkümnest kirikuaasta suurest pühast ja millised on selle tagajärjed maailma elu jaoks? Ma proovin sellele vastust leida, lootes juba ette teie heasoovlikkusele. Mu kõne saab olla vaid kahvatu peegeldus sügavusest, mis peitub selles tohutus salaasjas. Veel enam: selleks et läheneda Issandamuutmise valgusele, tuleb kõigepealt minna üles omaenda Tabori […]
-
Õigeusu kirik ja ühiskondlik diakoonia
Järgmine teema on tihedalt seotud mõistega „ühtsus, ühtekuuluvus”, alustades ühtsusest, mis saab alguse juba meie enese südames. Sest kurjus ja lahkmeel tuleb inimese südamest iga kord, kui süda kaotab sisemise rahu ja ühtsuse (Mt 12:34). Nõue, et meil oleks Jumala jaoks poja süda, ligimese jaoks ema süda ja iseenese jaoks kohtumõistja süda, tuletab meile meelde, […]
-
Õigeusu kirik ja Euroopa
Kiriku kohalolek maailmas – see teema on ühteaegu väga tänapäevane ja väga ammune, sest sellest on juttu juba apostlite tegude raamatu 2. peatükis. Ning ikka ja jälle tõuseb see temaatika uuesti päevakorrale. Meie jaoks on see praegusel ajal seotud Euroopa ülesehitamise dünaamikaga. Vaatamata tänapäevastele ilmingutele ja suundumustele tundub mulle olevat kasulik ja vajalik tõstatada küsimus: […]
-
2012. aasta Täiskogul
Aulised valitsejad Tartu piiskop Eelija ja Pärnu-Saare piiskop Aleksander Austatud EAÕK vaimulikud – preestrid ja diakonid, Armsad koguduste esindajad, Meie päevatöö on lõpule jõudmas. Enne lahkumist tahaksin anda teile mõned soovitused. Mitte sellepärast, et te poleks neid varem minu suust kuulnud. Palju asju on juba öeldud meie erinevatel täiskogudel, eriti viimasel kolmel aastal, aga kuna […]
-
Piiskopi roll õigeusu kirikus
Õigeusu Kirikus on piiskopiamet üks neljast põhilisest karismast (armuannist). Kolm ülejäänut on: preester, diakon ja ilmik (vrd. Rooma Hippolütus, Traditio apostolica, kirjutatud Roomas aastatel 202–218 pKr). Kuna piiskop ei ole mitte indiviid, vaid hõlmab endas mitut isikut, olles Kristuse – « hea Karjase » asemik ja Tema võrdkuju (ütles püha Antiookia Ignatius), on selge, et […]
-
Ilu teoloogiast
VÄIKE ESSEE ILU TEOLOOGIAST. Kas meie kaasaja inimese jaoks eksisteerib veel objektiivne, täpselt määratletud ilu vorm; kas sellel on veel tänapäeva maailmas tähendust? Tõepoolest, seda mõistet on igasse suunda venitatud, nii et õigusega võib küsida, kas sellel ongi enam täpset tähendust. Näib, et eelkõige kaks põhjust on moodsa maailma küsimärgi alla seadnud: ühelt poolt praktiline […]
-
Inimene – loodu preester
1. Inimene, Jumala au maailmas. Kirik on alati mõistnud maailma loomist kui jumaliku armastuse ülimat väljendust ja maailma materiaalset tegelikkust kui tulemit, mis teostub vastusena Jumala loovale armastusele. Ärgem unustagem, et evangeelium annab tunnistust osadusesündmusest, mis leiab aset Jumala ja inimeste vahel Kirikus, mis on juba transfigureerunud, juba kirgastunud maailm ja see on võimalik Jeesuse […]
