Piht

Pihil (patutunnistusel) on suur tähtsus iga kristlase elus, sest:

1. Piht on vabanemise vahend, mis juhatab pääsemisele meeleparanduse läbi. Prohvet Hesekiel ütleb, et  Issand ei taha patuse surma, vaid seda, et ta pöörduks ära oma teedelt ja jääks elama (vrd. Hs 18:23). Tagasipöördumine Jumala tahte juurde on osadus Jumalaga ja kogu inimese vaimne uuestisünd.

2. Piht on tõeline hingehaavade tervendamise vahend; see aitab taastada inimese psüühilist tasakaalu. Igapäevane kurbus ja ahastus, isiklikud, perekondlikud ja ühiskondlikud probleemid tekitavad  hulgaliselt vastasseise, seda isegi inimese sügavaimas sisemuses. Hea pihiisa aitab inimese välja tema kitsikusest. Eesmärgiks on saada tagasi hingetervis ja liikuda täiuslikkuse poole.

3. Piht on inimese jaoks vaimuliku ja kõlbelise edenemise märk, sest see aitab valida  ellusuhtumist, mis on kooskõlas Jumala tahtega. Selles suhtes on pihiisa nõuandja inimese elu korraldamisel. Ta aitab pihtijal leida sisemise hingerahu. Ta õpetab eristama head kurjast ja julgustab vastu astuma igapäevaelu probleemidele. Ta aitab vältida eksimusi. Ta õpetab põgenema kirgede eest ja edenema voorustes.

4. Piht on pühitsuse vahend, sest see, kes ausalt pihib, saab osa Jumala armust, mis laseb tal vaimulikult uuesti sündida. Pihi kaudu saadakse Jumala rahu ja armastust ning tuge võitluses kurjaga.

5. Piht leevendab südametunnistuspiinu. Otsus ennast parandada aitab tegelikult väga oluliselt kaasa süütundest vabanemisele. Pihi kaudu pöördub inimene Jumaliku halastuse poole ja saab juhatust, kuidas muuta paremaks omaenese elu.

6. Piht õpetab inimest iseennast tundma. Pihisalasus võimaldab meil saada teadlikuks iseendist, see omakorda aitab meil vabaneda isekusest ja leida uuesti sisemine kooskõla, ilma milleta me ei saa lahti oma süütundest ja kirgedest. Taoline siiras tagasipöördumine kirgedest vabanemise ja voorusliku elu teele aitab meil taas leida vaimuliku puhtuse, pattude andeksandmise tagajärje.

Püha Gregorius Nüssast kirjutab pihi väärtusest: „Pühakiri omistab pihile kahte tähendust. See on nii pattude andeksandmine kui ka Jumala tänamine. Need kaks asja juhatavad meid voorusliku elu teele. Tõepoolest, pattude andeksandmine eraldab meid kurjast ja nõrgendab seda meis ning tänamine laseb meis vilja kanda tänutundel Jumala vastu Tema heategude eest. Ehk teisisõnu: kui sind muserdab mälestus mõnest patust, aitab psalm 51 (50) liikuda puhastumise poole tõelise meeleparanduse läbi. Ja vastupidi, kui su elu kulgeb parimas suunas, siis annab piht sulle jõudu käia sellel teel kutsudes sind tänama Jumalat”.