Püha suurkannataja Panteleimon

Panteleimon elas 3.saj. Nikomeedias keiser Maximianuse ajal. Oma ravivõimete tõttu  oli ta võetud keisri teenistusse. Tol ajal elasid Nikomeedias varjatud elu kristlased Hermolaus, Hermippes ja Hermokratus. Hermolaus valgustas Panteleimoni Kristuse õpetuse valgusega ja see hakkas sestpeale kristlasi külastama. Kord nägi ta tänaval maas lebamas surnud last ja madu, kes oli last hammustanud selle juures. Panteleimon andis sealsamas tõotuse kristlaseks saada, kui ta suudab selle lapse surnuist üles äratada. Ta läks tuliselt palvesse ja ime sai teoks – laps elustus, aga madu lendas tükkideks. Täites oma lubaduse võttis Panteleimon vastu püha ristimise.
Ta asus Kristuse nimel tasuta ravima kõiki hädasolijaid, eriti kristlasi, kes vaevlesid vangikongides. Kadedust täis arstide pealekaebamise tulemusel võeti Panteleimon kinni. Teda piinati jõhkralt, kuid Panteleimon elas kõik piinad Jumala abiga üle. Ta visati näljaste kiskjate juurde, kui need lakkusid ta jalgu. Seda nähes karjus rahvas: „ Suur on kristlaste Jumal!“
Püha Panteleimon seoti oliivipuu külge ja taheti ta pea maha raiuda, kuid pühamees palvetas ja mõõk ei teinud talle kurja. Taevast aga kostis hääl, mis kutsus teda taevariiki. Timukad langesid põlvili ja keeldusid teda tapmast, püha Panteleimon aga keelitas neid käsku täide viima.
Kui ta pea oli maha raiutud hakkas kaelast voolama vere asemel piima, aga oliivipuu kattus koheselt küpsete viljadega. Lõkkesse visatud märtri surnukeha ei põlenud ära ja sai kristlaste poolt suute auavaldustega maha maetud.
Püha Panteleimoni säilmed kanti üle ilma laiali, kui suured reliikviad, aga tema pea on tänini Athosel Panteleimoni kloostris.
Õigeusu kirikus austatakse Panteleimoni kui sõdalaste kaitsjat, samuti kui ravijat. Nimi Panteleimon tähendab „halastaja“.
Kõikide haigete eestpalveid Issanda ette kandev Panteleimon on armastatumaid pühakuid õigeusu maailmas.

Koostanud preester Jüri Ilves