Püha märterpiiskop PLATON

Mälestuspäev 14. jaanuar

Tulevane eesti piiskop Platon, ilmaliku nimega Paul Kulbusch sündis 13.juuli 1869.a. Pootsi-Kõpus Pärnumaal. Tema isa oli kohalikus õigeusu kirikus köstriks. Paul õppis Arusaare õigeusu kihelkonnakoolis ning seejärel Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Väga hea õppeedukuse tõttu avanes võimalus jätkata õpinguid ilma õppemaksuta Peterburi Vaimulikus Akadeemias. Akadeemia lõpetas ta 1894.a. kandidaadi kraadiga.

1917. a. nõustus preester Paul vastu võtma piiskopikoha Eesti Õigeusu Kirikus. Tema pühitsemine toimus 31. detsembril 1917.a.Tallinna Neeva Aleksandri katedraalis. Tema piiskopinimeks sai Platon.

Kohe peale pühitsemist alustas piiskop koguduste külastamist, kuigi see oli saksa okupatsiooni ajal väga raskendatud. Reisiti hobuvankriga, lageda taeva all. Igal pool, kus piiskop teenis peeti piiskoplik jumalateenistus ja hingepalve kalmistul. Toimusid vaimulikud vestlused ja rahvas sai kinnitust oma usus.

Peatselt tõusis päevakorda Eesti piiskopkonna moodustamine. Eriti Riia venelased olid ägedalt eestlastele oma piiskopivalitsuse andmise vastu, sest Eesti kuulus tollel ajal Riia piiskopkonna alla. Eesti saavutas siiski soodsa otsuse, seda eriti patriarh Tiihoni toetusel. Kuid venelased ei olnud sellise otsusega nõus  –  kirjutati kaebekirju piiskop Platoni kohta, mis puudutasid tema rahvuslikku meelsust. Piiskop jäi endale kindlaks ja jätkas oma tööd. Ta oli aktiivne Eesti iseseisvuse eest seisja, võttes osa ka Eesti Maapäeva tööst.

1918. a. 21. detsembril, kui enamlased olid teistkordselt haaranud võimu Tartus, tõmmati Tartu raekoja torni punane lipp. Selles keerukas olukorras otsustas õigeusu, protestandi, katoliku ja juudi vaimulikkond koos tegutseda. Piiskop Platon õnnistas kõiki öeldes:” Kui rasked ka poleks ajad, mis Jumal on meile saatnud, ometi on see täis õnnistust, sest nüüd saame me mõistma rohkem, kui kunagi enne, mida oleksime pidanud juba ammu aru saama – nimelt, et kõikvõimalike erinevaid nimesid kandvate uskude vahel on vaid inimeste ehitatud seinad. Kõrgel üle nende seinte on Jumal oma aujärjel – ja Tema on meie kõigi taevane Isa.”

2.jaanuari õhtul vangistati piiskop Platon oma kodu lähedal enamlaste poolt. Miilitsastaabis hõiskasid enamlased rõõmu pärast, kui nad kuulsid, et vangistatu on Eesti õigeusu piiskop Platon. Vangipõli kestis 12 päeva. Need olid päevad täis alandusi. Piiskop, jäädes kindlaks usule kinnitas ja lohutas kaasvange, paludes neid vabanemise korral kõigile Eesti õigeusklikele edasi anda tema viimne õnnistus. Selleks ajaks teadis piiskop juba kindlasti, et ta hukatakse.

Vanglas olles luges Platon tihti oma kreekakeelset evangeeliumi. Komissari nõudmisele lugemine lõpetada, vastas piiskop: “Niipea, kui ma vabaks saan, ülistan ma Jumalat.”

14.jaanuaril 1919.a. hukati piiskop Platon Tartu Krediidikassa keldris koos preestrite Nikolai Bežanitski ja Mihhail Bleivega. Veel hukati luteri pastorid Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz koos 14 auväärse Tartu linnakodanikuga.

Piiskop Platoni leinatalitus peeti Tartus Jumalaema uinumise kirikus 18.jaanuaril. Eesti valitsus andis käsu tuua Platoni keha pealinna, kus toimus veel riiklik matusetseremoonia. Kiriklik matus toimus Tallinna Issanda Muutmise peakirikus, kus asub ka piiskop Platoni haud.

Kiriku õuel on ka piiskop Platoni mälestussammas, mis esmakordselt avati 1931.a. Teistkordne, taastatud samba avamine toimus 1986. a. Taastamise eestvedajaks  Suur-Kloostri Kild.

2000. a. piiskop Platon ja koos temaga kannatanud preestrid Mihhail ja Nikolai kuulutati pühakuteks (kanoniseeriti).

Koostanud preester Jüri Ilves

Kasutatud kirjandus:
Suvanto, K., Pyhät ihmiset- esirukoilijamme, Joensuu, ONL 1998
Kumõš, Vladislav, Tartu uusmärtrid, Tallinn 2001
Kasanko, Aleksanteri, Taivaalliset suojelijamme, Kuopio, OKJ