Kui inimene meid meie kurbuses lohutab ja meile tundubki hetkeks, et oleme tröösti leidnud, siis langeme jälle ahastusse tagasi. Kui aga Jumal meid julgustab näidete kaudu teistest, kes on pattu teinud ja meelt parandanud ningpääsenud, teeb Ta meile nähtavaks oma headuse, et me ei kahtleks oma pääsemises, vaid saaksime usutavat ja kindlat lohutust. Seepärast kutsun teid üles: jätkem kõik ja häälestagem igaüks oma hing pääsemisele. Sest kui hing on heas seisukorras, siis tabagu meid mistahes häda – nälg, haigus, peaekaebamine, vara kaotus või mis iganes – on see talutav ja kerge tänu Issanda käsule ja lootusele Tema peale. Kui inimese hing aga pole õiges suhtes Jumalaga, siis voolaku talle raha, olgu ta ümbritsetud lastest, nautigu ta oma rikkust, ometi tabavad teda meeleheide ja mured. Ärgem siis otsigem rikkust, ärgem põgenegem vaesuse eest, vaid hoolitsegem ennekõike oma hinge eest, et see oleks valmis nii selle elu asju korraldama kui ka siit teise lahkuma. Püha Johannes Kuldsuu jutlusest “Meeleparandus ja palve.”