Otsingutulemusi: 7997

Otsiti:

• Tartu Jumalaema Uinumise Kogudus

  TARTU JUMALAEMA UINUMISE KOGUDUS Jumalasünnitaja Uinumise [Uspenski] katedraal Meie kõige pühama valitseja ja Jumalasünnitaja ikkaneitsi Maria uinumisele pühendatud katedraali kogudus on praegu rahvusteülene: sinna kuuluvad venelased, ukrainlased, valgevenelased, eestlased, grusiinid ja ka teiste rahvuste esindajad. Jumalateenistusi ja pühasid talitusi peetakse tavapäraselt kirikuslaavi keeles, vajaduse korral ka eesti keeles. Koguduse vaimulikkond: Eestseisja: Tartu pühitsetud piiskop Eelija […]

  https://www.eoc.ee/kogudus/tartu-jumalaema-uinumise-kogudus/

• Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus

  RÄPINA PÜHA SAKARIASE JA ELISABETI KOGUDUS Ehitamise aeg: 1829–1833 Pühitsemine: 1834 Ajaloost: Räpina paberivabriku Venemaalt toodud tööliste jaoks rajatud esimese õigeusu puukiriku (valminud 1752, mahapõlenud 1813) asemel käskis Nikolai I 1827  ehitada uue. Klassitsistlik, ladina risti kujulise põhiplaaniga, telk- ja sibulkiivriga kellatorniga, keskkupliga ja apsiidiga piklik ookerkollane/ valge krohvitud kivihoone ehitati 1829-1833 (arhitekt G. F. […]

  https://www.eoc.ee/kogudus/rapina-puha-sakariase-ja-elisabeti-kogudus/

• Põltsamaa Pühavaimu kogudus

  PÕLTSAMAA PÜHAVAIMU KOGUDUS  Põltsamaa kiriku ja koguduse ajalugu Põltsamaa Pühavaimu kogudus asutati püha Sinodi ukaasiga nr 2674 17.03.1846 (vana kalendri järgi). Pikemat aega nimetati kogudust Oberpahleni e. Ülem-Paala koguduseks samanimelise mõisa järgi. Kohe koguduse asutamise-1846 ühines apostlik õigeusuga 2055 inimest: 1515 meest ja 540 naist. Samal aastal laulatati 101 abielupaari. Koguduse avamise ajast kuni 10.1851 […]

  https://www.eoc.ee/kogudus/poltsamaa-puhavaimu-kogudus/

• Priipalu Püha Vassili Suure kirik

  PRIIPALU PÜHA VASSILI SUURE KIRIK Ehitamise aeg: 1879 Pühitsemine: 1879 Ajaloost: Kogudus avati Vanamõisa koguduse nime all 1846. Teenistused toimusid eri majades ja 1849  nimetati kogudus Soon- taga koguduseks, millele ehitati 1854 väike puukirik. Arhitekt Baumani projekti järgi ehitatud maakividest ja tellistest ühe kella- ja haritorni ning nelja väiksema sibulkuppeltorniga kirik valmis 1879 Priipalus. Koguduse […]

  https://www.eoc.ee/kogudus/priipalu-puha-vassili-suure-kirik/

• Plaani Püha Nikolai kirik

  PLAANI PÜHA NIKOLAI KIRIK Ehitamise aeg: 1873 Pühitsemine: 1874 Ajaloost: Haanja-Plaani kogudus loodi 1846, mil valmis ka koguduse puukirik, mis põles maha 1872. 1873 ehitati Plaani mõisa maadele uus kreeka risti kujulise põhiplaaniga põllukividest ja punastest tellistest, kella-, haritorni ja nelja väiksema sibulkuppeltorniga kirik (arhitekt Bauman). 1925 oli koguduses 500 inimest. Haanja-Plaani kogudus suleti 1962 […]

  https://www.eoc.ee/kogudus/plaani-puha-nikolai-kirik/

• Nõo Püha Kolmainu kogudus

  NÕO PÜHA KOLMAINU KIRIK Ehitamise aeg: 1873 Pühitsemine: 1873 Ajaloost: Nõo kogudus asutati 1852  eestlastest õigeusklikele, kes enne kuulusid Tartu Georgi kogudusse. Algul kasutati teenistusteks üüriruume. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärne, lääne pool kellatorniga, lubjatud maakividest ja punastest tellistest historitsistlik kirik valmis 1873. Nelitise kõrval on ristkülikukujuline apsiid ja nelitise kohal on kaheksatahuline paarisakendega tambuur suure sibulkupli ja […]

  https://www.eoc.ee/kogudus/noo-puha-kolmainu-kogudus/

• Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese kogudus

  MÕNISTE-RITSIKU RISTIJA JOHANNESE KOGUDUS Mõniste Ritsiku kogudus asutati 1837  ja tegutses Karumõisa küünis kuni  1856, millal Vana-Roosa valda Ritsikule ehitati 1855  iseseisev kirik. Hoone on puust, plekk-katusega. Alguses oli kiriku nimetus Mõniste, kuna ta asus Mõniste mõisniku maa peal, et aga tegelikult kirikut Mõnistes ei olnud, siis nimetati see ümber Mõniste- Ritsiku kirikuks. Koguduse juures […]

  https://www.eoc.ee/kogudus/moniste-ritsiku-ristija-johannese-kogudus/

• Mehikoorma Issandamuutmise kogudus

  MEHIKOORMA ISSANDAMUUTMISE KOGUDUS Ehitamise aeg: 1931–1933 Pühitsemine: 1933 Ajaloost: Räpina koguduse Peipsiäärne Mehikoorma abikogudus koosnes algselt peamiselt venelastest ja hakkas alates 1882 pidama jumalateenistusi ümbruskonna kooli- ja talumajades. 1918-1931  toimetasid Räpina preestrid teenistusi (sh liturgiaid) harilikus talumajas. 1931-1933  ehitati piklik palkseintega, kitsama altariosa ja püramiidja kellatorniga puukirik (arhitekt Anatoli Podtšekajev), mis sai 1937  laudvooderdise. Ehitise […]

  https://www.eoc.ee/kogudus/mehikoorma-issandamuutmise-kogudus/

• Lalsi Püha Nikolause kogudus

  LALSI PÜHA NIKOLAUSE KOGUDUS Koguduse ajalugu 17.11.1845.a lasksid 15 Võisiku talupoega endid Pärnus õigeusuga ühendada. 07.09.1847.a avati kogudus äsja õigeusku siirdunud eestlastele (25,5%). Algul toimetati jumalateenistusi Vaibla poolmõisa üürihoones. Praegune bütsantsi stiili matkiv ristikujuline viiepäine kuppelkirik, millest keskkuppel on suurem, on ehitatud 1871 – 1873 põllukivist krohvitud nurkade ja ääristustega ning sisemusega. Pühitsetud 30.08.1873.a püha […]

  https://www.eoc.ee/kogudus/lalsi-puha-nikolause-kogudus/

• Kavilda Püha Aleksandri kogudus

  KAVILDA PÜHA NEEVA ALEKSANDRI KOGUDUS Kavilda Neeva Aleksandri õigeusu kiriku ja koguduse ajaloost Kavilda kogudus alustas tegutsemist 1846. 1846-1848 läksid Kavildas 1714 luterlast üle õigeusku, mis oli umbes veerand kõigist Kavilda valla elanikest. 1860-1870 oli Kavildas aktiivne ka vennastekoguduste liikumine. Kavilda õigeusukogudus asutati 1868. Enne kiriku ehitamist 1873  tegutses kogudus erinevates usutalitusteks kohandatud ruumides (muuhulgas […]

  https://www.eoc.ee/kogudus/kavilda-puha-aleksandri-kogudus/