Otsingutulemusi: 7997
Otsiti:
-
1919
1919. aasta 14. jaanuaril hukati Tartus märtrina Piiskop Platon
https://www.eoc.ee/ajalugu/1919-14-jaanuar/
-
1880
1880-ndatel aastatel oli järgmine siirdumislaine, peamiselt Läänemaal. Venestusajal ehitati mitmeid uusi kirikuid ja õigeusklikele anti mõningaid soodustusi. Õigeusku kavatseti kasutada venestamise vahendina, kuid õnneks säilisid eestikeelsed jumalateenistused ja väljaanded.
https://www.eoc.ee/ajalugu/1880/
-
1907
Ilmuma hakkas vaimuliku sisuga perioodiline ajakiri Usk ja Elu
https://www.eoc.ee/ajalugu/1907/
-
1851-1900
XIX sajandi teine pool. Õigeusu kindlustumine Eesti aladel.
https://www.eoc.ee/ajalugu/1851-1900/
-
1851
Asutati Riia Vaimulik Seminar
https://www.eoc.ee/ajalugu/1852/
-
1850
Asutati Riia ja Miitavi piiskopkond
https://www.eoc.ee/ajalugu/1850/
-
XIX saj. keskpaik
Esimene suurem õigeusku siirdumine
https://www.eoc.ee/ajalugu/1840-1850/
-
XVI sajand
XVI sajandi õigeusu suurkujuks Eestis oli Petseri kloostriülem Korniili, kes asutas Lõuna-Eestis mitu õigeusu kogudust ja kooli kohalikele eestlastele. Pärast Eesti alade liitmist Vene keisririigiga lisandus siia õigeusklikke sõjaväelasi ja ametnikke ning ehitati juurde mõned kirikud (Tallinnas, Võrus ja Kuressaares).
https://www.eoc.ee/ajalugu/xvi-sajand/
-
1472
1472 kannatasid märtritena Tartu preester Issidor ja temaga koos 72 koguduseliiget (mälestuspäev 8.jaanuaril), kes uputati Emajõkke oma usu pärast.
https://www.eoc.ee/ajalugu/1472/
-
XIII-XVIII sajand
Vähene kohalolek venelaste seas. Pärast ristisõdu sai Eesti- ja Liivimaal valdavaks katoliiklus (alates XVI saj. algusest luterlus). Õigeusku olid vähesed linnades elanud venelased, enamasti kaupmehed. Setu aladel levis pikkamisi õigeusk, eriti tänu Petseri kloostri mõjule.
https://www.eoc.ee/ajalugu/xiii-xviii-sajand/