Otsingutulemusi: 7997

Otsiti:

• 1919

  1919. aasta 14. jaanuaril hukati Tartus märtrina Piiskop Platon

  https://www.eoc.ee/ajalugu/1919-14-jaanuar/

• 1880

  1880-ndatel aastatel oli järgmine siirdumislaine, peamiselt Läänemaal. Venestusajal ehitati mitmeid uusi kirikuid ja õigeusklikele anti mõningaid soodustusi. Õigeusku kavatseti kasutada venestamise vahendina, kuid õnneks säilisid eestikeelsed jumalateenistused ja väljaanded.

  https://www.eoc.ee/ajalugu/1880/

• 1907

  Ilmuma hakkas vaimuliku sisuga perioodiline ajakiri Usk ja Elu

  https://www.eoc.ee/ajalugu/1907/

• 1851-1900

  XIX sajandi teine pool. Õigeusu kindlustumine Eesti aladel.

  https://www.eoc.ee/ajalugu/1851-1900/

• 1851

  Asutati Riia Vaimulik Seminar

  https://www.eoc.ee/ajalugu/1852/

• 1850

  Asutati Riia ja Miitavi piiskopkond

  https://www.eoc.ee/ajalugu/1850/

• XIX saj. keskpaik

  Esimene suurem õigeusku siirdumine

  https://www.eoc.ee/ajalugu/1840-1850/

• XVI sajand

  XVI sajandi õigeusu suurkujuks Eestis oli Petseri kloostriülem Korniili, kes asutas Lõuna-Eestis mitu õigeusu kogudust ja kooli kohalikele eestlastele. Pärast Eesti alade liitmist Vene keisririigiga lisandus siia õigeusklikke sõjaväelasi ja ametnikke ning ehitati juurde mõned kirikud (Tallinnas, Võrus ja Kuressaares).

  https://www.eoc.ee/ajalugu/xvi-sajand/

• 1472

  1472 kannatasid märtritena Tartu preester Issidor ja temaga koos 72 koguduseliiget (mälestuspäev 8.jaanuaril), kes uputati Emajõkke oma usu pärast.

  https://www.eoc.ee/ajalugu/1472/

• XIII-XVIII sajand

  Vähene kohalolek venelaste seas. Pärast ristisõdu sai Eesti- ja Liivimaal valdavaks katoliiklus (alates XVI saj. algusest luterlus). Õigeusku olid vähesed linnades elanud venelased, enamasti kaupmehed. Setu aladel levis pikkamisi õigeusk, eriti tänu Petseri kloostri mõjule.

  https://www.eoc.ee/ajalugu/xiii-xviii-sajand/