Miks süütavad õigeusklikud õlilampe?

Üheks tavaks, millega õigeusklikud kristlased austavad Jumalat ja väljendavad oma usulist hardust, on õlilampide põletamine nii kirikus kui kodus.

Selleks on mitmeid põhjusi:

1. Me süütame õlilambi, et märku anda, et meie usk on Valgus. Kristus on öelnud: „Mina olen maailma Valgus”. Õlilambi valgus meenutab meile Valgust, millega Kristus valgustab meie hingi.

2. Me süütame õlilambi, et enesele meelde tuletada, et kogu meie elu peab olema valgustatud nagu pühakute elud, keda püha Paulus nimetas „valguse lasteks”.

3. Me süütame õlilambi, et kaitsta ennast oma halbade tegude ja pimedate kirgede eest. Selle valgus hajutab meie seespidise inimese pimeduse ja juhatab meid tagasi evangeeliumi valgusküllasele teele.

4. Me süütame õlilambi tänulikkuse märgiks Jumala vastu. Sellega me täname Teda, et Ta on hoidnud meid elu ja tervise juures ning oleme Talle tänulikud tema lõppematu Armastuse eest, millele läbi on meile kõigile antud pääsemine.

5. Me süütame õlilambi kaitseks meid lakkamatult ja iseäranis palve ajal kiusava kurja võimuse vastu, mis üritab meid Jumalast kõrvale kallutada. Deemonid armastavad pimedust ja kardavad valgust, nii Kristuse valgust kui ka nende oma, kes Teda armastavad.

6. Me süütame õlilambi, et enestele meelde tuletada, et me kõik peame tooma mitmesuguseid ohvreid. Samal kombel nagu taht saab otsa lambi tules, peab ka meie tahe laskma Jumala armastuse tulel ennast ära põletada ja alati alluma Jumala tahtele.

7. Me süütame õlilambi, et mõista, et samal kombel, nagu lamp ei saa süttida ilma meie käte abita, ei saa ka meie südame õlilamp süttida ilma Jumala käe puudutuseta. Meie pingutused vooruslikkuse teel sarnanevad tahile ja õlile. Et süttida ja valgust anda, vajavad nad Püha Vaimu „tuld”.

+Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit