Õigeusu õpetus
-
Uus ja imelik salaasi
Lisaks tänapäeva inimeste mitmesuguseid nimesid kandvatele rännakutele – tänavarongkäikudele, mida korraldatakse rahu, soolise võrdsuse, võrdsete õiguste, igasugu „vabaduste” jms saavutamise pärast – kutsub meie Kiriku Jumalast inspireeritud poeet õigeusklikku rahvast neil päevil uuele rännakule: salajasele ja seletamatule rännakule, mis viib meid pimedasse ja tähtsusetusse Petlemma koopasse. Kirikulaulja annab meile kutse sellele õnnistatud rännakule hommikuteenistuse alguses,…
-
Issanda Taevaminemise püha
(Lk. 24,36-53) Püha Luukas räägib Kristuse taevasseminemisest kahes kirjakohas ( Lk. 24, 50-53 ja Ap. 1,9-11), teistest evangelistidest mainib ainult püha Markus seda sündmust mõne sõnaga (Mk. 16,19). Luuka esimeses jutustuses pole isegi öeldud, et Jeesus läks üles taevasse, vaid öeldakse, et Ta lahkus õpilastest neid õnnistades. Luukas tahtis oma evangeeliumi lõpuosas jääda üldsõnaliseks, et…
-
Suur paast kui suur harjutus
Alates tulevast esmaspäevast algab suur paast. Suur paast on otsekui suur harjutus (askees) ja ettevalmistus kohtumiseks Jumalaga. Lõppeb ju suur paast aasta suurima – pühade pühaga – meie Issanda Jeesuse Kristuse surnuist ülestõusmispühaga. Läbi selle imelise teo saame me Jumala laste staatuse, me saame tagasi selle algse au, millest me loobunud olime (Rm 8:11,14-17). Suur…
-
Paksust kõhust ei sünni peent vaimu
Te ei saa pühaks kurja jahtides. Jätke kuri sinnapaika. Vaadake Kristuse poole ja see päästab teid. Inimese teeb pühaks armastus, Kristuse teenimine, mida ei saa sõnadega väljendada… Ja kui inimene püüab elada askeetlikult ning teha üht-teist, et end Jumala armastuse pärast vaevata. Ükski munk pole saanud pühakuks ilma askeesita. Keegi ei suuda tõusta kõrgele vaimulikule…
-
Ettevalmistus Suureks Paastuks
• Kiriku paasaperioodile eelneb Suur Paast, millele omakorda eelneb liturgiline ettevalmistus. Suure Paastu saabumise esimene märk tuleb viis nädalat enne tema algust. Selle pühapäeva kirjakoht räägib tölner Sakkeusest. Selles jutustatakse, kuidas Kristus päästis patuse inimese ning kuidas tolle elu muutus kardinaalselt lihtsalt seeläbi, et ta „püüdis näha saada, milline Jeesus on” (Lk 19,3). Soov ja…
-
PAAST. ILUSA INIMESE KASVATAJA.
Suure Paastu sõnumiga on kõik otsekui selge. Seda kordab Õigeusu Kirik igal aastal. Murdkem oma lõtvused, lodev mõtteviis, isekus ja minnalaskmise meeleolu. Tõmmakem vaim trimmi, saagem paremaks inimeseks nii oma käitumiselt kui suhtumistelt. Olgem ausad ja ärgem pigistagem silma kinni meelehämaruste ees, mida toodavad meie kõverpeeglisse sattunud kujutlusvõime või siis näiteks pesuehtne uhkus. Aga. Igal aastal püüavad mitmed inimesed paastu taandada…
-
Kadunud poja pühapäev
SUURE PAASTU TRIOOD 9. ülestõusmispühade eelne pühapäev Kadunud poja pühapäev – Tagasipöördumine Isa juurde – Sellel päeval meenutame me evangeeliumi tähendamissõna kadunud pojast, mille kirikuisad on andnud meile teiseks trioodi teemaks. Kes on kadunud nagu mina, kogugu julgust ja indu. Jumaliku kaastunde uks on avatud kõigile. Sellest tähendamissõnast õpime kolme asja: millises seisundis on patustaja,…
-
Viimsekohtu pühapäev
SUURE PAASTU TRIOOD 8. ülestõusmispühade eelne pühapäev – Kui Inimese Poeg tuleb – Tänasel päeval meenutame meie Issanda Jeesuse Kristuse teist ja lõplikku tulemist. Kõikide kohtumõistja, kui istud Sa oma aujärjel, et mõista kohut kogu maailma üle, arva mind vääriliseks kuulma Sinu häält, mis ütleb: Tulge! Oma kirjeldamatus inimesearmastuses, Kristus – Jumal, lase meil kuulda…
-
Tölneri ja variseri pühapäev
PAASTU TRIOOD I0. ülestõusmispühade eelne pühapäev Tölneri ja variseri pühapäev – Patukahetsuse uks – Tölneri ja variseri pühapäevaga algab meie kirikus trioodί liturgiline periood, mis hõlmab kümmet ülestõusmispühadele eelnevat nädalat ja lõpeb vaiksel laupäeval. Seda perioodi nimetatakse trioodiks, sest hommikuteenistuse kaanonid sisaldavad ainult kolme laulu ehk oodi (kreeka k. tria õidai) tavapärase üheksa asemel. Need…
-
SUURE PAASTU TRIOOD
Eessõna. Paljude inimeste jaoks seostub sõnapaar suur paast millegi kurva ja rusuvaga, ilmajäämise ajaga, mille lähenemine tekitab omamoodi ebamugavustunnet – rõhuvat ja murelikku. Samasugused pole aga hoopiski Kiriku tunded, mida väljendavad selle liturgilise perioodi jumalateenistuste lugemised. Ja kuitahes paradoksaalne see meile ka ei tunduks, neist tekstidest, mis küll sageli on täidetud patukahetsusest, jääb samal ajal…
