Paasaläkitus Issanda aastal 2023

„Nagu äsjasündinud lapsed

igatsege vaimulikku selget piima, et te
selle varal kasvaksite pääste poole“ (1 Pt 2,2).

Südamest armastatud Tartu pühitsetud piiskop Eelija ning Pärnu ja Saare pühitsetud piiskop Aleksander,

väga armsad preestrid ja diakonid,

meie püha Eesti kiriku kallid liikmed ja sõbrad!

Kristus on üles tõusnud!

See sõnum kutsub meid saama osa paasarõõmust. Püha Johannes Kuldsuu jutlus, mida me täna hommikuteenistuse lõpus lugesime, ärgitab meid laskma endasse ülestõusmise valgust ja jõudu. Valgust, mis kiirgab tühjast hauast isegi neile, kes ei paastunud, ning ka neile, kes pole valmis.

„Surm, kus on sinu astel, kus on sinu võit?“ Surm on alles ja ometi on ta võidetud. Rist on alles ja ometi on paasa käes. Kõik need küsimused, mis tulenevad meie langenud olekust, on alles, ning ometi „olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja Tema teab kõik. “ (1Jh 3,20).  Ülestõusmine, mille Isa oma ristil surnud Poja jaoks teoks tegi, on nii täieliku vabaduse kui ka armu tegu. See ei seostu mitte millegi maisega, vaid saab alguse väljastpoolt surma kuskilt vallast, mida ükski mõistus ega loodu ei suuda ette kujutada. Kristus on üles tõusnud! Andeksandmine on hauast tõusnud, ärgu keegi nutku oma pattude pärast. Ülestõusnud Jeesus ületab kõik takistused. Ta võib tulla isegi nendesse hingedesse, mis on senini olnud Talle suletud.

Kohtugem Jumalaga! Paasa on inimeste ja Jumala vahelise täieliku ja lõpliku taasühinemise püha. Paasa muudab kõik võimalikuks. Paasa ja kannatuste lugu neljandas evangeeliumis algab sõnadega: “Jeesus, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni“ (Jh 13,1). Jah, just lõpuni: Jeesus mitte ei armastanud inimesi üksnes oma maise elu viimsete hetkedeni, vaid Ta armastas neid täielikult, täiuslikult ning lõplikult. Kannatuste kaudu näitas Ta oma armastust. Nende kannatuste kaudu näeme, kui palju ja mis hinnaga meid armastatakse. Ja veelgi enam: Jeesuse surm ja ülestõusmine annab meile võimaluse elada tõeliselt kõike seda elu, mis meile on antud ja millesse kuuluvad ka töö, palve, mured, haigused, konfliktid, üksindus ja vanadus. Aga elu kaudu, mille Jeesus meile võitis, saame sellest kõigest võitu. Laulda „Kristus on üles tõusnud“ tähendab sama, mis uskuda, et nüüdsest saab Kristus meie jaoks kõik teha. Usk ülestõusmisse eeldab, et me paneksime selle kohe proovile. Me peame paasat proovima, proovima seda uut elu, nii nagu kõik need miljonid inimesed, kes jätkavad ülestõusmise hea sõnumi kuulutamist kõikjal maailmas.

Patriarh Atenagoras on öelnud, et ülestõusnud Kristus seisab igaviku ja aja piiril. Tema ülestõusmine annab mõtte tervele maailmale ja meie igaühe elule. Lõpuks on surm leidnud oma peremehe, lõpuks leiab inimkond oma mõtte Kristuse ülestõusmises.

Loomulikult ei ole maailm alati ilus, muidugi on maailm läbi imbunud rikutusest, muidugi on inimestel võimalik meie planeet laastada. Kuid õnneks pole kõik siin maailmas nii halb ja kole. Kindlasti võivad inimesed teha halba, kuid nad võivad anda ka endast parima, sest ülestõusnud Kristuse võit on kindel terve maailma jaoks ja see on palju tugevam kui mistahes ohud. Seetõttu kerkib meie jaoks täna hommikul küsimus: kus me oleme omaenda paasaga, mis juhib meid võimuihast teenimiseni, kättemaksust andestuseni, valedest tõeni, vägivallast rahuni, uhkusest alandlikkuseni, vihast armastuseni. Kas see pole justnimelt koht, kus Issand meid ootab?

Armsad vennad ja õed Issandas!

Me astume paasarõõmu siis, kui me mõistame, mil viisil Kristuse ülestõusmine kõike meie jaoks muudab, kui me mõistame, et saame olla võitjad elu kaudu, mille Kristus on meie jaoks kätte võitnud.

Lõpetuseks mõelge nendele ligimestele, kes ei saa meiega koos rõõmustada neil helgetel hetkedel. Mõelgem haigetele, vanakestele, vangidele, meie vendadele ja õdedele Ukrainas või paguluses, ülekohtuse sõja ohvritele ja kõigile nendele, kes ühel või teisel põhjusel ei saa meiega jagada Kristuse ülestõusmise rõõmu. Palvetagem nende eest, et Issand külastaks nende südant ja kutsuks neid koos endaga Tema võidu üle rõõmustama. Meenutagem oma lahkunud lähedasi ja kõiki lahkunud kirikuliikmeid, kuna see võit on samuti nende võit, sest ülestõusnud Kristus laskus surmavalda, et kuulutada meie esivanematele elu võitu surma üle.

Kristus on üles tõusnud!

Paasapühal, Issanda aastal 2023

+Stefanus,

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit,

Püha Sinodi esimees