Jumalaema sündimise püha

Armsad vennad ja õed Kristuses !

Tänase Maarja sündimise püha valguses alustame oma kirikuaastat. See pidupäev ilmub meile Jumalaema kõige salajasema tähtpäevana. Tänane püha on nagu koiduvalgus, kiriku valgus oma tagasihoidlikus alguses, kiriku, mis muutub Vaimu väljavalamiseks, mis on sündinud Jumala annist ja antud inimkonnale viisil, et saaksime öelda, et see on jumaliku osaduse paik, mis on saanud inimkonna südames sooja vastuvõtu.

Mõistagi hõlmab see osadus kogu inimkonda, kuid see osa inimkonnast, kes usub osadusse, ongi kirik. Täpsemalt, tänane püha kuulutab selle osaduse valguses Jumala helluse õide puhkemist. Maarja sündimise vaikuses, mida me tervitame kui algust, mis on nagu tärkav idu, milles on juba maasse külvamise hetkel olemas kõik Isa annid: Jeesus, Püha Vaim, Kirik, Jumalariik, mis alati hõlmab  kõiki selle maailma väikeseid. Just seepärast ma arvan, et me kujutame püha Neitsi Maarjat väga harva üksinda: ta kõige inimlikum ja kõige naiselikum, ta on täielikult pühendnud oma Päästjale. Ühesõnaga ta on Kiriku elav ikoon, pühakuju « Jumal on inimestega ».

Seega just Maarjas, pühas Jumalaemas oleme Püha Vaimu läbi Kristusesse sisse kootud. Just temas me oleme Kristuse pruudid; Maarjas me saame Temaks. Maarjas paranevad kõik meie nõrkused Jumala Sõna abil ja saavad Temas uueks. Need nõrkused moodustavad ühe terviku Maarja sõnulseletamatu õrnusega ning kõik meie ägedused muutuvad tema õrnuseks ja kaastundeks. Ja see Maarja õrnus, hellus ja kaastunne omakorda ehivad meid tema jumaliku Poja, meie Päästja Jeesus Kristuse, õrna ja kaasatundva alandlikkusega.

Samamoodi näitab ka meie kogudus, kes selle tähtpäevaga alustab oma kirikuaastat, üles oma kohaloluga siin, kus valitseb puhas palve, lõpmatu armastus, muretu lootus, piiritu kaastunne kõikide inimeste vastu, oma olemust kirikliku kogukonnana. See on kolme püha noormehe kirik, kes heideti Paabelis tulisesse ahju – maailma pattude leeki, mille palk on surm. Ometi on see ka kirik, mida värskendab Maarja kaudu tegutsev arm.

Püha Neitsi on vaieldamatult meie kõige ehedam eeskuju selleks, kuidas saavutada igavese elu and Jumalariigi valguses, alates meie ristimise päevast kuni elu lõpuni siin maa peal.

Just nõnda, mu armsad vennad ja õed Kristuses, saame julguse ja lootusrikkana vastata esimeste kristlaste ootustele, kes tagakiusamistel pöörasid oma pilgud taeva poole hüüdes : « Meie Jumal, tulgu Sinu arm ja kadugu see maailm ». Aamen !

+ Stefanus,

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit

8. september 2019 Hiiumaal