Jõululapse sünd

Jõulud on ühed suuremad rahvakalendri pühad. Jõululaupäeva õhtul on tänavad tühjad ja kõrtsid vaiksed vaid üksikud teevad kauplustes veel oma viimaseid sisseoste, et pidulaud ikka rikkalikult kaetud oleks. Kuid kõigil ei lähe nii “hästi”. Paljud pered istuvad võrdlemisi kasina laua taha. Mõned meist on üksikud, mõned lisaks vanad, haigustest vaevatud, mõned vanglas, mõned kodutud. Nii me siin maailmas elame…

Kuid kas me oleme mõelnud sellele, mis on jõulupühade sügavam –vaimne tähendus? Jõulud on Kristuse sündimise püha (Mt 1: 18-25). Kristus, kes on tõeline Jumal sünnib inimesest, saab tõeliseks inimeseks, selleks, et taasühendada langenud inimene oma taevase Isaga, et anda meile, kes Temasse usume ja Temale järgneme Jumala laste staatus, et me päriksime igavese elu meie Issandas Jeesuses Kristuses (Jh 1:12; Jh 5:24; Mt 10:38-39).

Jumala inimeseks saamine on meile suur ime, mille olemust me ei suuda mõista. Ka Neitsi Maarja oli vapustatud ja talle oli arusaamatu ingel Gabrieli tervitus ja tema sõnad, kui ta neitsile rõõmusõnumit Jõululapse sünnist kuulutas (Lk 1:26,34). Me ei suuda mõista Jumala olemust, küll aga saame me Jumalat kogeda Tema väes (energiates) – Tema tegutsemises – me tunneme ju Teda oma südames, kui Ta meid üliõrnalt puudutamata puudutab ja meiega ülivaiksel häälel, otsekui tasane sahin, kõneleb (1Kun. 19.11-12).

Jõululapse sünd on väga eriline tegu. Esiteks on see Jumal-Isa armastuse tegu temast langenud inimese vastu, kes kutsub meid eranditult kõiki tagasi enda juurde ja annab meile selleks oma ainusündinud Poja. Teiseks on see Neitsi Maarja vaba tahte ja usu tegu, suurim tegu mida üks inimene ealeski suudab teha – võtta endas vastu Jumal, Teda endas kanda ja Ta ilmale tuua.  Jõululapse sünnis väljendub Jumala ja Inimese koostöö ehk sünergia.  See on Püha Vaimu tegu koostöös inimesega ja tema vaba tahtega. Olenemata sellest, et Maarjale oli ingli sõnum lõpuni mõistmata, tundis ta jumalaigatsuse ajendil oma südames ära Jumala ja Maarja vastab: “Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” (Lk 1:38)

Eranditult kõik me oleme loodud Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks (1Ms 1:26). Eranditult kõigil on meil sügaval sisimas loomupärane kirg ja igatsus Jumala järele. Kuid langenud maailm, kus me elame nõuab oma osa. Nii paradoksaalne, kui see ka ei ole, toob pidev naudingu, muretu elu ja rahu otsing siin maailmas kaasa valu ja kannatuse (Lk 9:24). Ja mis peamine see ähmastab meie vaimu-tõetundmise silmad ja moonutab meie jumalanäolisust ning viib meid kaugemale Tema sarnasusest, kuni sinna maani, et me ei  suudagi enam Jumalat igatseda ja Teda ära tunda (2Ts 1:6-9).

Neitsi Maarja tundis ära Jumala ja ütles selle “JAH”, mida kogu loodu hinge kinni hoides ootas. Jumal on loonud meid ühe ainsa eesmärgiga, et me valitseksime kogu loodu üle, aga mitte omapead, vaid teeksime seda koos Jumalaga – Temaga osaduses olles (1Ms1:26). Me ei ole autonoomsed, me oleme elavad, kui me elame Jumalale (1Kr10:31). Elada Jumalale tähendab aga elada südamega, mis on niivõrd puhas ja avar, et suudab endasse Jõululapse mahutada.  Ka meie ülesanne on Jumalaema eeskujul Jumala Sõna ära tunda, öelda see “JAH”, mida kogu loodu meilt ootab – Jõululaps endas vastu võtta, Teda endas kanda ja Teda iga oma mõtte, sõna ja teoga ilmale tuua.

Kallid sõbrad! Me oleme Jumala kaasvalitsejad, me oleme tema kaasloojad. Ma soovin, et me kõik võtaksime oma südames suure armastusega vastu selle väeti ja õrna Jõululapse, et ta kasvaks meie südames suureks, et Teda siis maailmale jagada.  Aamen!

EAÕK Hiiumaa koguduste preester

Aabraham