Patriarhi jõululäkitus
Armsad vennad ja lapsed Kristuses!
Püha jõuluöö sulnidus on jälle mähkinud endasse maailma. Ka keset inimese tööd ja vaeva, kohtumõistmist ja kriise, kirgi ja vaenu, rahutust ja pettumusi, särab nagu muistegi oma võlus, tegeliku ja kaasaegsena nagu alati, Jumala inimesekssaamise salasus, kutsudes meid, maa peal elajaid, üles õppima õigust (vrd. Js 25:9) , sest ”teile on täna sündinud Päästja” (Lk 2:11).
Kahjuks mõtlevad paljud inimesed tänapäeval nagu õel ja jõhker lastetapja Heroodes ning hävitavad mitmel moel oma ligimesi. Selle maailma vürsti enesekesksusest väärastunud meel, mis kehastus Heroodese mõrvarlikus isikus, nägi ühe süütu lapsukese sünnis kummalisel kombel ohtu oma olemasolule. Ja et kaitsta oma ilmalikku võimu sobival moel selle ohu eest, mida kujutas tema arust Lapsukese sünd, otsustas ta Tema hävitada.
Et sellest mõrvaplaanist pääseda, pidi Jeesuslaps põgenema Egiptusse vastavalt ingli sõnale. Nõnda sai Temast koos oma Ema Maarja, kõige pühama Jumalasünnitaja, ning selle kihlatud mehe Joosepiga tänapäeva mõttes ”poliitpagulane”.
Meie ajal, mida tihti nähakse progressiajastuna, peavad samuti paljud lapsed põgenema koos oma vanematega, et päästa elu mitmesuguste vaenlaste eest. See on suur häbi inimkonnale.
Seepärast kuulutame Jeesuslapse, meie tõelise Lunastaja ja Päästja sünni puhul siit pühalt, apostlikult ja oikumeeniliselt patriarhiistmelt, et kõik ühiskonnad peavad kindlustama laste ohutu kasvamise ja austama nende õigust elule, haridusele ja normaalsele kasvamisele. Viimast võivad pakkuda elu ja kasvatus traditsioonilise perekonna raames armastuse, helduse, rahu ja üksmeele – nende hüvede vaimus, mille on toonud täna lihaks saanud Issand.
Täna sündinud Õnnistegija kutsub kõiki võtma vastu seda inimeste pääste sõnumit. On tõsi, et inimkonna pika ajaloo jooksul on rahvad omajagu rännanud ja ümber asunud. Me loodame ometi, et pärast kaht maailmasõda ning nii kiriklike kui ka poliitiliste juhtide ja ühenduste rahuüleskutseid suudavad tänapäeva ühiskonnad kindlustada inimeste rahuliku elu igaühe kodumaal. Paraku ei vasta tegelikkus neile ootustele ja suured inimhulgad peavad surmaohust pääsemiseks võtma jalge alla kibeda põgenikutee.
Kujunenud olukord ja pidevalt paisuv põgenikelaine toob lisakohustusi meile, kel seni on õnn elada rahus ja suhtelises mugavuses. Me ei tohi jääda ükskõikseks tuhandete kaasinimeste igapäevase kurbmängu suhtes, vaid näitama üles ühtekuuluvust ja armastust, olles veendunud, et iga heategu nende vastu on osutatud otsekui siia ilma sündinud ja liha omaks võtnud Jumala Pojale, kes tuli maailma mitte kuninga, vürsti, võimumehe või rikkana, vaid sündis palja ja kaitsetu lapsena väikeses laudas, ilma koldetagi – nii nagu elavad praegu tuhanded meie ligimesed. Juba oma maapealse elu esimestel aastatel pidi Ta rändama kaugele maale, et pääseda Heroodese raevu eest. Võib öelda, et praeguse aja lapspõgenike vere võtab maa ja meri vastu, aga Heroodese rahutul hingel on ”kohus juba käes”.
See sündinud ja Egiptusse rännanud jumalik Lapsuke on tänapäeva põgenike, tänapäeva heroodeste tagakiusatute, kaitsja. See Jeesuslaps, meie Jumal, sai ”nõrkadele nõrgaks” (vrd. 1Kr 9:22), saades kõigi meie – jõuetute, põlatute, ohustatute, põgenike – sarnaseks. Toetus ja abi tagakiusatud ja kodunt lahkuma sunnitud kaasinimestele sõltumata nende rahvusest, päritolust ja usust, on sündinud Issandale parem and kui tarkade annid, parem varandus kui ”kuld, viiruk ja mürr” (Mt 2:11). See on kadumatu ja jääv vaimulik varandus, mis ei rikne aegade möödudes, vaid tuleb meiega kaasa ka taevariiki.
Andkem siis midagi jõudumööda Issandale meie põgenik-vendade näol. Toogem täna Petlemmas sündinud pisukesele Kristusele kallid kingid – armastuse, ohvrimeele ja halastuse, olles heasüdamlikud nagu Tema ning kummardagem Teda ühes inglite, tarkade, lihtsate karjastega ja kõikide pühadega hüüdes: ”Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!” (Lk 2:14).
Olgu põgenik-Jeesuslapse arm ja rikas heldus teie kõikidega!
Jõulupühal 2015
+ Konstantinoopoli Bartolomeus,
teie tuline eestpaluja Jumala ees
