Samon/Sammon Dionissi Kusta/Kosma p
Dionissi/Tõnis Samon/ Sammon oli õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester. Ta sündis 13.09.1871 Pärnumaal Vändra kihelkonnas Vana-Vändra vallas köster-kooliõpetaja Kusta/Kosma Samoni ja Maria Samoni peres, õppis Vändra kihelkonnakoolis, Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris ja omandas köster-kooliõpetaja kutse -(lõpetas 20.6.1894).
Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana:
- vanem-köster Saduküla Vaga Joosepi koguduses 1894-1896
Teenistuskäik vaimulikuna:
1896-23.10.1897 Saduküla Püha Joosepi koguduse preester, 23.10.1897-01.8.1919 Leisi Püha Olga koguduse preester, Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna koguduse preester 01.06.1922-1938, Tallinna Kopli Püha Piiskop Nikolause koguduse ülempreester 01.33.1947-15.09.1947 Tallinna Püha Andrease koguduse ülempreester 15.09.1947-22.07.1950 Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku koguduse ülemäärane (palgata) vaimulik.
Eluloolisi andmeid:
Dionissi Samoni pere: abikaasa Aleksandra Samon, nende lapsed: idia Ilmjärv; Vladimir Samon; Sergei / Sergius Samon and Ksenja Samon.
23.10.1897 kuni 01.08.1919 teenis isa Dionissi Leisi õigeusu koguduse preestrina. Ühtlasi oli ta Leisis kohaliku Punase Risti komitee esimees ning aitas kaasa Leisi sadama ja apteegi asutamisele. 1919. astus Tõnis Samon paralleelselt kirikuteenistusega ka riigiteenistusse, töötades 01.10. 1922 Tallinnas teedeministeeriumi maanteede ja sisemiste veeteede valitsuse sekretärina. 18. 09.1919 kuni 08.09.1920 oli ta ühtlasi Eesti Piiskopkonna Nõukogu sekretär ja alates septembrist 1920 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sinodi sekretär. Sellel ametikohal töötas ta 1940. aastani.
Aastatel 1935–1936 juhtis isa Dionissi uue puitkiriku rajamist, mille aluseks sai tuntud arhitekti Aleksandr Vladovski projekt. Uus kirik pühitseti metropoliit Aleksandri poolt sisse 13.11.1936. Lisaks kogudusepreestri tööle Koplis oli Dionissi Samon aastatel 1922–1929 ühtlasi Tallinna 26. Algkooli usuõpetuse õpetaja ja aastatel 1923–1925 Tallinna garnisoni kaplan. Koplis viis ta läbi ka ulatuslikku alkoholismivastast võitlust ja asutas koguduse juurde mitmeid ühinguid. Viimaste seas oli ka sinodi poolt 16.12.1929 kinnitatud noorteorganisatsioon “Usk, lootus ja armastus”. Oma teenistuse lõpuks 1938 oli ta saanud sadakonnalt kohalikult elanikult karskustõotuse.
Seoses paljude vaimulike lahkumisega välismaale naasis pensioneerunud isa Dionissi väidetavalt 1944. vaimulikuteenistusse ja nimetati Tallinna Nõmme Ristija Johannese koguduse ülemääraseks (palgata) vaimulikuks.[1] Koguduse aruannetes ja kroonikas selle kohta ühtegi märget ei esine[2]. 01.03.1947 nimetati ta küll Aleksander Nevski katedraalis tegutsenud Tallinna Püha Andrease koguduse esipreestriks, kuid ei ole märgitud, et ta oleks eelnevalt üheltki ametikohalt vabastatud.] Seoses piiskopkonna valitsuse poolt algatatud Püha Andrease koguduse likvideerimisega sama aasta sügisel vabastati isa Dionissi 15.09.1947 sealse esipreestri ametist ning teenis kuni surmani Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku koguduse ülemäärase vaimulikuna.[4]
Ülempreester Dionissi/Tõnis Samon Sammon uinus 22.07.1950 Tallinnas ja on puhkab Tallinna siselinna (Aleksandri) kalmistul-kultuurilooline haud.
Kasutatud allikad:
- Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918”. Tartu, 1998; lk 135
- “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975; Koostaja August Kaljukosk. EAA.5437.1.64, käsikiri. Rahvusarhiiv
- Andrei Sõtšov ” Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-53″ Tartu, 2004
- Eesti õigeusk X-XXI saj”. Entsüklopeediline teatmik (vene keeles) . Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014; lk 314
- David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud”. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247-249, käsikiri. Rahvusarhiiv
- Andrei Sõtšov “Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1964”
- Jaanus Plaat .“Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil”. Eesti Rahva Muuseum. Tartu, 2003
- www.geni.com
- tema kohta Wikipedias
