Avaleht/Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik/Piiskopkonnad/Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kogudus

Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kogudus

TORNIMÄE NEITSI MARIA KAITSMISE KOGUDUS

Tornimäe koguduse asutamise aasta on mõnedes kirjades 1846  teistes 1847 ja kolmandates 1848. Omamoodi õiged on kõik aastaarvud. 1846  kava järgi jaotati maakond õigeusuliste jaoks kolmeks koguduseks: Muhu, Lääne-Saaremaale Kihelkonna (hiljem hakati segaduste vältimiseks luterlastega nimetama seda kiriku asukoha järgi Lümanda koguduseks) ja Ida-Saaremaale Jaani (Pöide) õigeusu kogudus. 1847   sai see plaan Pühima Sinodi otsusega teoks.
Esialgu tegutses Pöide ümbruses 27.04.1846  avatud Jaani kogudus, mis koosnes äsja õigeusuga ühinenud eestlastest. Ühtede allikate alusel on praegune kogudus avatud 01.05.1847, eraldudes Jaani kogudusest Pöide koguduse nime all ja tegutsedes esialgu rändkogudusena.
Jaani (Pöide) õigeusu kogudus jaotati 1848  Ööriku ja Tornimäe kogudusteks. Tornimäe kogudusest eraldati 1848 omakorda Laimjala (Kahtla) ja 1911 Levala kogudused.
Põhjuseks oli rahva rohkus, sest juba 1848  oli selles piirkonnas üle 5000 õigeusulise. Nii et jäägu tõlgendajate meelevalda, kas võtta koguduse alguseks kava valmimine, kirikuvalitsuse otsus või esimene jumalateenistus, mis sellenimelises koguduses peeti.
Esimene paigaline jumalateenistus toimetati 1848 mais, nagu ka järgnevad Uuemõisa kroonumõisa kivikuuris, mille eest kogudus omanikule ka 200 rbl. aastas renti maksis.
Tornimäe kogudus asub 7 km Orissaarest lõunas Tornimäe külas kõrgel kaldapealsel muistse asulakoha ja sadama lähedal.
Riia arhitekt G.Schelli valmistatud kavandi järgi ehitas Riia kaupmees Krüger barokkstiilis ristikujulise kiviplokkidest, neljale kaarvõlvile tugineva, suurema kaheksatahulise sibulakiivriga sihvaka keskkupliga ja nelja vähema samasuguste külgnevate nurkkuplitega ning läänes sibulkiivriga kellatorniga krohvitud kirikuhoone. Kirik valmis 1873  ja pühitseti samal aastal Jumalasünnitaja kaitsmise auks.
Tol ajal oli see suurim maakirik Saare- ja Muhumaa õigeusu kirikute seas. 1944  sai pühakoda sõja tõttu rängalt kannatada. Kogudus parandas purustused oma jõududega.
Nagu eelnevalt mainitud, on Tornimäe apostlik õigeusu kirik pühendatud Jumalaema Kaitsmise mälestusele.
Kiriku nimepäev on 01.10. ja sellega on  seotud ka tema nime saamine. Nimelt 10. sajandil tahtsid saratseenid vallutada kreeklaste pealinna Konstantinoopolit. Saratseenid olid muhameedlased ja neil oli suur ülekaal kreeklaste sõjaväe üle. Aga kreeklaste usk jumalasse oli tugev. Nad kogunesid koguöiseks jumalateenistuseks ja palusid Taeva ja Maa Kuningat ja Tema Kõigepuhtamat Ema, et nad pääseksid hirmsast vaenlasest.
Kirikus viibis ka õnnis Andreas ja tema õpilane Epifani. Teenistuse lõpul tõstis Andreas palvelikus meeleolus oma silmad taeva poole ja nägi Jumalaema seisvat inglite, prohvetite ja apostlite hulgas ja palvetamas maailma päästmise eest. Ka Epifan nägi seda.
Hommikuks oli teade nägemusest levinud üle terve linna ja sellest said kreeklased uut jõudu ja vaimustust. Julm vaenlane võideti ning linn vabastati piirajatest.
Selle sündmuse mälestuseks ja tänuks hakatigi pühitsema 01.10. kui Jumalaema Kaitsmise püha.

Koguduse preestrid läbi aegade:
Peeter USTRITSOV  1846 -± 1847                    oli koguduse esimene preester
Peeter KOLJUKOVSKI  18.05.1847-01.06.1847
Stefan BEŽANITSKI  16.07.1847-23.08.1850
Feodor ALEKSINSKI  16.08.1850-03.03.1853
Timofei DJAKONOV 03.03.1853-13.06.1853
Peeter FESTINSKI  03.07.1853-24.07.1854
Joann SKOROPOSTIŽNÕI 01.06.1854-24.12.1860
Aleksander KUDRJAVTSEV 09.12.1860-31.07.1870
Andrei RAMUL  30.11.1870.-10.12.1870
Joann PROŠTŠANITSKI 20.06.1861-01.06.1893
Joann SEPP  01.06.1893-12.10.1899
Aleksander KLAAS  16.11.1899-01.05.1935 -± 31.07.1935
Joann Prooses  19.07.1935-07.08.1935
Vilemon TALOMEES  07.08.1935-01.06.1938
Andrei Mägi 01.06.1938-01.09.1938
Jakob VIIRES  1938-01.01.1939 (± 1960)
Artemi VAPPER  01.01.1939-01.07.1941-± 07.08.1943
Augustin Ruus  11.11.1941-1943
Mihail ERVART 15.01.1942- 09.1944
Andrei KLAAS 25.05.1942-06.06.1942
Feliks KADARIK  11.12.1944-01.06.1954
Feliks KADARIK 01.06.1954-14.02.2010 -± 06.03.2012
Toivo TREIMA  14.02.2010 -± 15.06.2022

Kuni  1917 tegutsesid järgmised koolid:
Kihelkonnakool Uuemõisas 1847, (1865 Tornimäel) ja abikoolid: Kaunisaare 1847, Rahula 1847-1911, Kahutsi 1847-1911, Ardla, Mui 1878, Saare 1847, Keskvere 1855, Neemi 1861, Kapra 1881, Uuemõisa 1898 ja Pöide -1905.

 

Kontakt:
Tornimäe, Pöide vald, 94501 Saaremaa
Kontaktisik: Arno Koder
tel: +372 452 8421

EAÕK Tornimäe Neitsi Maria kaitsmise kogudus
a/a EE531010602009653008