PALDISKI PÜHA GEORGI KOGUDUS

Ehitamise aeg: 1784–1787

Pühitsetud: 1787

Ajaloost: Kubermanguarhitekt
 J. Moori (teistel andmetel insener von Tunzelmanni) projekti järgi ehitatud Paldiski Georgi kivikirik püstitati 1728  kasutatud puukiriku kohale. Stiililt lääne-euroopaliku sakraalarhitektuuriga sarnanev kirik on välisseintel tugipiilaritega ja kõrgete akendega piklik hoone, mis lõpeb idas hulknurkse apsiidiga ning läänes kellatorniga, millel algselt oli barokne kiiver. Suuremad ümberehitused toimusid 1869, mil ehitati kellatornile uus kõrge püramiid- kiiver ja uus altarikuppel, ning 1894  (arhitekt A. Edelson).

Peeter I poolt 1720 algul rajatud Paldiski kindlussadama asunduse õigeusklike kogukonna moodustasid vene sõjaväelased ning Venemaalt sadama- ja kindlustustöödele saadetud (sunni)töölised. 1802 oli Paldiski õigeusu koguduse liikmeid 211. Lisaks Paldiskisse saadetud venelaste (sh vene vanausuliste) järeltulijatele liitusid 1888 kogudusega ka 1883  alates õigeusku siirdunud eestlased ning Suur- ja Väike-Pakri saarte rootslased, kes olid 1886 õigeusu kirikusse astunud. Õigeusku läksid ligi pooled Suur-Pakri elanikest, Väike-Pakril õigeusu kirikul sellist edu ei olnud. 1886-1909  tegutses Suur-Pakril õigeusu abikool. V. Berensi järgi peeti värsketele õigeusklikele Paldiski kirikus kord kuus nii eesti- kui ka rootsikeelseid jumalateenistusi (Vormsi saare eestirootslaste massilise õigeusku siirdumise kohta vt lk 786). Kui 1880 oli Paldiski koguduses 116, siis 1890  juba 206 inimest. Pakri rootslased on sarnaselt enamiku Vormsi rootslastega pärast 1905.a usuvabadusmanifesti (ametlikult) luteri kirikusse naasnud ning 1925  oli Pakri saartel „usulõhe” kadunud.

1933  oli Paldiski koguduse liikmeid järel 121. Paldiski kogudus suleti 1939 kui vastavalt baaside lepingule sai Paldiskist Nõukogude Liidu sõjaväebaas. Kiriku varad viidi Tallinna Ristija Johannese kirikusse (Nõmmel). Nõukogude okupatsiooni ajal mahavõetud kiriku kellatorn ja sibulpeaga altarikuppel on endiselt taastamata, kuigi EAÕKi Georgi kogudus on taasasutatud. Esimene õigeusu teenistus kirikus toimus 1994 (teenis diakon Aleksander (Sarapik) ja koguduse tegelik taastamine 1996. Hoonele on paigaldatud uus kivikatus ja aknad. Paldiski koguduse preestrite seas (esimene teadaolev Panteleimon Hafanov 1728–1731) oli esimene eesti soost vaimulik Joann Rehemaa (1887–1898), kellele järgnesid teisedki eestlastest preestrid kuni 1939. Kirik asub Paldiski linnas Harjumaal (Pakri 2).

Koguduses teeninud vaimulikud:

Panteleimon Hafanov oli koguduse esimene preester
1731-1758 andmed puuduvad
Arteemi Mitrofanov
Vassili Timofejev
Peeter (Pjotr) Mihailov
Feodor Vassiljev
Andrei Vassiljev
Aleksei Vassiljev
Mihhail Galitski 
Dimitri Andrejev 
Vassili Kamenev 
Arseeni Nikolsky
Joann Miksimov 
Vsevolod Sahharov
Nikolai Orlov
Matvei Tõnisberg
Andrei Tepaks-Pavlov 
Karp Tiisik 
Joann Rehemaa (Regema)
Peeter Sõrkovski
Jakob Herman
Karl (Karp) Eberling
Anton Angerjas 
Joann Tolstjakov 
Konstantin Gustavson
Vladimir Berens 
Aleksander Sarapik 
Valeri Nazarenko 
Afrat Laas
Justinus Kiviloo
Andreas Noorhani

Kontakt:
Pakri 2, Paldiski
Preester Andreas Noorhani
mob: +372 5343 5558

e-kiri: andreas.noorhani@eoc.ee