Kolmas paastunädal: Vaimulik võitlus
Meie elu eesmärk on saavutada täiuslikkus ja pühadus. Saada vääriliseks Jumala lapseks ja taevariigi pärijaks. Kandkem siis hoolt, et käesoleva elu asju esikohale seades me ei jätaks ennast ilma tulevasest elust. Ärgem kaldugem kõrvale tõelise elu sihist ja mõttest tähtsustades liialt siinsele maailmale omast muret ja vaeva.
Paastumine, valvamine ja palvetamine üksi ei kanna aga loodetud vilja. Need pole eesmärk iseeneses, vaid üksnes eesmärgile jõudmise vahendid. Ehtige siis ennast tõeliste voorustega. Võidelge lakkamatult, et juurida välja kired, mis on teie sees. Puhastage oma süda igasugusest rüvedusest, et sellest saaks Jumala eluase ja et Püha Vaim leiaks põhjuse, miks täita see oma jumalike andidega.
Mu armsad, suunake kõik oma hool ja vaev selle ainsa eesmärgi poole, millest juba räägitud, ja mida mingil juhul ei tohi unarusse jätta. Seda silmas pidades läkitage oma palved Jumalale. Igal oma elu hetkel otsige eelkõige Jumalat. Aga otsige Teda sealt, kus Ta asub: oma südamest ja üksnes oma südamest. Ning kui te olete Ta lõpuks leidnud, seiske Tema eest hingevärina ja kartusega keerubite ja seeravite eeskujul, sest siis saab teie südamest Jumala aujärg.
Et leida Jumalat, tehke ennast madalamaks kui muru, sest Jumal sülgab välja kõrgid aga armastab ja külastab neid, kes on alandlikud südamelt. Seepärast ütleb Ta Jesaja suu läbi (66,2): “Aga mina vaatan ka niisuguse peale, kes on vilets, kellel on purukspekstud vaim ja kes väriseb mu sõna ees“. Võitle siis head võitlust ja vastutasuks Jumal kinnitab sind. Selle võitlusega teeme kindlaks omaenese nõrkused, puudused ja vead. Sest see lakkamatu võitlus on üksnes meie vaimuliku seisundi peegel: inimene, kes kunagi sellist võitlust pole pidanud, pole ka iial olnud teadlik oma tegelikust seesmisest seisundist.
Ettevaatust nende asjadega, mida te arvate olevat “oma väikesed patud”. Kui te kogemata juhtute komistama, ärge mingil juhul kaotage lootust: tõuske kiiresti ja langege põlvili Jumala ette: Tema üksi saab teid jälle jalule aidata. Ärge kapselduge oma kurvastusse, mis üksnes varjab teie uhkust. Ülemäärane kurvameelsus ja meeleheide, mis meid tabavad, teevad meile palju kahju ja saavad lõpuks tõeliseks ohuks. Tihtilugu on need üksnes saatana kätetöö, et teeksime lõpu oma heale võitlusele.
Samuti leiame endas nõrkusi, vigu ja kirgi, mille juured on sügaval; paljud neist on sealjuures pärilikud. Me ei saa sellest kõigest vabaks kasutades äärmuslikke abinõusid või langedes muredesse ja masendusse, vaid me paraneme neist kannatlikkuse, püsivuse, enesele kindlaks jäämise, nõudlikkuse ja tähelepanelikkuse abil. On tõsi, et tee täiuslikkusele on pikk ja konarlik. Paluge, et Jumal teile jõudu annaks. Astuge oma langustele vastu kannatlikult ja kui olete kord tõusnud, ärge jääge, nagu tavaliselt teevad lapsed, kukkumiskohale hädaldama ja lohutamatult pisaraid valama. Olge lakkamatult valvel ja palvetage väsimatult, et mitte sattuda kiusatusse. Ja kui juhtub, et langete jälle mõne vana eksimuse ohvriks, ärge mingil juhul heitke meelt, sest paljud eksimused on loomult tugevad ja me teeme neid harjumusest. Siiski, aja ja püsivusega leiame viisi, kuidas neid võita. Selleks aga jäägu teist kaugele igasugune meeleheide!
