Tema Pühadus oikumeeniline patriarh Bartolomeus külastas Eestit

Eestit külastas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku 100. aastapäeva puhul 12.-20. septembril Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus, kes teenis tuhandekonna osalejaga vabaõhuliturgial Värskas, pidas Tartu Ülikoolis avaliku loengu ning taasavas Puski kiriku Hiiumaal ja Aruküla kiriku Ida-Harjumaal.

Visiidi esimese kolme päeva puhul oli tegemist president Alar Karise kutsel toimunud riigivisiidiga, mille käigus patriarh kohtus Eesti riigijuhtide ja Tallinna linnajuhtidega. 15.-20. septembril toimunud pastoraalvisiidi käigus külastas Tema Pühadus Tartut, Setumaad, Valgat, Pärnut, Hiiumaad, Tallinna ja Aruküla. Igas visiidi peatuspaigas peeti liturgia või palvus ning patriarh külastas kohalikke pühakodasid ning kohtus omavalitsusjuhtide ja õigeusklikega.

Oma sõnavõttudes rõhutas patriarh Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku rolli ning tõi esile, millist heameelt on valmistanud okupatsioonivõimude all kannatanud kiriku hoogne areng viimase 30 aasta vältel iseseisvas Eestis. Samuti avaldas patriarh korduvalt muret Vene-Ukraina sõja pärast ning taunis Venemaa agressiooni Ukrainas nagu ka Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Moskva Patriarhaadi patriarhi Kirilli tegevust vaenu õhutamisel. Loodushoiu olulisusest kõneldes rõhutas patriarh, et keskkonnakriisi näol pole tegemist pelgalt majandusliku või tehnoloogilise teemaga, vaid eelkõige eetilise küsimusega, mis eeldab inimeste meeleparandust.

„Kui me kuulutame, et loodusthävitaval suunitlusel on vaimsed juured, rõhutame samas, et ka püüe sellega tegelda peab algama vaimsel tasandil. Teaduse ja tehnoloogia panusest ei piisa, nagu ei piisa ka poliitilistest otsustest ja muutustest majanduse toimimises, põllumajandus- ja tööstustootmises, kui olulised need ka poleks,“ lausus patriarh Tartu Ülikoolis peetud kõnes. „Me peame põhjalikult muutma oma mõtteviisi ja väärtusi, oma suhet maailmaga ning seda, millist mõtet me omistame oma elule.“ Ta lisas, et tõeline usk Jumalasse kaotab inimese kõrkuse ja suurushullustuse, mille kohaselt inimene peab loodut pelgalt vahendiks oma piiritute ihade ja vajaduste rahuldamisel.

Visiidi käigus õnnistas Tema Pühadus ametisse kaks uut Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku arhonti, Eesti Olümpiakomitee presidendi ja ärimehe Urmas Sõõrumaa ning Pärnumaa turismiedendaja ja ärimehe Enn Ranna. Samuti andis patriarh üle patriarhaadi ülempreestri kaelaristid Tallinna peapiiskopkonna peavikaarile ja Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Anna koguduse ülempreestrile Mattias Pallile ning Tallinna Issanda Muutmise koguduse ülempreestrile Aleksander Sarapikule.

Visiidi lõpus kohtus Tema Pühadus apostelliku administraatori piiskop Philippe Jourdani ja Eesti Kirikute Nõukogu presidendi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Urmas Viilmaaga ning osales oikumeenilisel palvusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus.

Patriarhi tänavune visiit oli pühendatud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sajandale aastapäevale. 7. juulil 1923. aastal andis üleilmne patriarh Meletius IV koos püha sinodiga välja tomose (akti) Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) autonoomia ehk osalise iseseisvuse kohta. Soome õigeusukirik sai samalaadse akti päev varem. Praegu on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku 68 kogudusse ca 34 000 inimest. Tegemist on patriarhi viienda visiidiga Eestisse, esimest korda külastas patriarh Eestit 2000. aasta sügisel.