EESTI APOSTLIK-ÕIGEUSU KIRIKU PÕHIKIRI

EESTI APOSTLIK-ÕIGEUSU KIRIKU PÕHIKIRI

Sisukord:

I osa. Sissejuhatus

1.        Üldsätted
2.        Vaimulikud ja ilmalikud kirikuteenijad. Kiriklik riietus.

II osa. Kiriku organid ja nende pädevus.

3.        Kiriku organid.
4.        Metropoliit
5.        Piiskoppide Kogu (EAÕK Püha Sinod)
6.        Täiskogu
7.        Kirikuvalitsus
8.        Revisjonikomisjon.
9.        Kirikukohtud

III osa. Kiriku varad.

10.        Kiriku varade moodustumine
11.        Kiriku varade kasutamine.

IV osa. Piiskopkond ja kohalik piiskop.

12.         Piiskopkond
13.         Kohalik piiskop.

V osa. Kogudus.

14.          Üldsätted
15.          Koguduse liikmeks vastuvõtmine ja väljaarvamine. Liikme kohustused ja nende kehtestamise alused.
16.          Koguduse täiskogu
17.          Koguduse juhatus
18.          Koguduse revisjonikomisjon
19.          Koguduse varad, nende moodustumine ja käsutamine.

VI osa. Klooster

20.          Üldsätted.
21.          Kloostri juhtimine.
22.          Kloostri liikmed.
23.          Kloostri varad.

VII osa. Koguduse, kloostri ja Kiriku lõpetamine.

24.          Koguduse lõpetamine.
25.          Kloostri lõpetamine.
26.          Kiriku lõpetamine.

I osa. Sissejuhatus

1. Üldsätted

1.1 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on autonoomne Kirik, mis vastavalt 7.07.1923.a. patriarhlikule ja sinodaalsele tomosele on kanoonilises ühenduses Oikumeenilise Patriarhaadiga ning selle kaudu kiriklikus osaduses kõigi maailma Õigeusu Kirikutega.
1.2 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on eraõiguslik juriidiline isik.
1.3 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on usulise ühenduse eestikeelne nimi. Eestikeelne nimelühend on EAÕK. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku nimi inglise keeles on Orthodox Church of Estonia, prantsuse keeles Eglise Orthodoxe d`Estonie, vene keeles Православная Церковь Эстонии.
1.4 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on käesolevas põhikirjas märgitud terminiga Kirik.
1.5 Kiriku eesmärk on aidata oma liikmetel osa saada Kristuse toodud lunastusest ja kasvada õigeusu õpetuses, elavas usus, kindlas lootuses, ja kristlikus armastuses jumalateenistuste, salasuste (sakramentide), jumalasõna kuulutamise, usulise haridus- ja valgustustöö ning heategevuse kaudu.
1.6 Kiriku õpetuse ja eesmärgipärase tegevuse alused on Pühakiri (Vana ja Uus Testament), Püha Pärimus, Õigeusu Kiriku põhiõpetused (dogmad), pühade apostlite ning Õigeusu Kiriku üleilmsete ja kohalike kirikukogude ja kirikuisade seadused (kaanonid). Kiriku organitel on käesoleva põhikirja alusel õigus välja anda Kiriku tegevust puudutavaid haldusakte.
1.7 Kirikul on järgmised kohustuslikud usulised talitused: üldised jumalateenistused (hommiku-, õhtu-, tundideteenistus, jumalik liturgia); salasused (ristimine, salvimine, armulaud (pühaõhtusöömaaeg), patutunnistamine (piht), vaimulikuks pühitsemine, abiellu laulatamine, haigeõlitamine); mitmesugused palveteenistused, surnute matmine ja hingepalved, veepühitsemine ning kiriklikud ristikäigud. Usuliste talituste pidamise kord ühes lugemiste, palvete ja lauludega on ette nähtud Kiriku poolt tunnustatud jumalateenistuste-, talituste- ja lauluraamatutes.
1.8 Kirik koosneb vähemalt kolmest piiskopkonnast, kogudustest ja kloostritest. Tallinna piiskopkond kannab peapiiskopkonna nime.
1.9 Piiskopkondade piirid määrab Kiriku Täiskogu.
1.10 Kiriku kui juriidilise isiku moodustavad kõik tema kogudused ja kloostrid.
1.11 Kirikul, kogudustel ja kloostritel on õigus oma eesmärgipärasele tegevusele kaasaaitamiseks asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Usu ja usuliste talituste tundmaõpetamiseks ning kristlikuks kasvatamiseks on õigus asutada seminare, korraldada kursusi ja avada koole.

2. Vaimulikud ja ilmalikud kirikuteenijad. Kiriklik riietus.

2.1 Kiriku vaimulikeks on piiskopid, preestrid ja diakonid, kes on saanud kanoonilise pühitsuse. Ilmalikeks kirikuteenijateks on jumalateenistustega ja talitustega seotud õigeusulised isikud: altariteenrid, lugejad, alamdiakonid, lauljad ja teised.
2.2 Oma tegevuses alluvad preestrid ja diakonid ning kirikuteenijad kohalikule piiskopile, piiskopid aga Piiskoppide Kogule. Jumalateenistusi võivad pidada ja Kiriku ning koguduse organite liikmeiks olla ainult need vaimulikud, kes on osaduses kohaliku piiskopi või selle asemikuga ega ole keelu või muu teenimist takistava kanoonilise karistuse all.
Kui koguduses on mitu preestrit, määrab piiskop neist ühe esipreestriks.
2.3 Vaimulike ametiriietus koosneb kahest pikast maani ulatuvast rüüst – kuuest (rässa) ja aluskuuest (alusrässa) – ning kiriklikust peakattest. Kohaliku piiskopi õnnistusel on ilmikutel lubatud alusrässat kanda jumalateenistustel. Munkadel ja nunnadel peab olema rõivaks alati vähemalt alusrässa ja vöö.
Ametimärgina kannavad piiskopid rinnapühakuju (panagiat) ja preestrid rinnaristi.
2.4 Jumalateenistuste ja usuliste talituste pidamisel kannavad vaimulikud ja ilmalikud kirikuteenijad õigeusu tava kohaseid kirikurõivaid.

II osa. Kiriku organid ja nende pädevus

3. Kiriku organid
3.1 Kiriku organid on
3.1.1 Metropoliit;
3.1.2 Piiskoppide Kogu ehk EAÕK Püha Sinod;
3.1.3 Täiskogu;
3.1.4 Kirikuvalitsus;
3.1.5 Kirikukohtud;
3.1.6 Revisjonikomisjon.

4. Metropoliit
4.1 Metropoliit on Kiriku esivaimulik ja eestseisja. Metropoliidi valib Kiriku Täiskogu; valimise kinnitab ja metropoliidi seab eluajaks ametisse Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinod. Metropoliit on ühtlasi Tallinna piiskopkonna peapiiskop. Tema asukoht on Tallinn.
4.2 Metropoliiti meenutatakse jumalateenistustel tema piiskopkonnas ja kõigil piiskoplikel jumalateenistustel, samuti piiskopkondades, mille piiskopi asemik ta on.
4.3 Metropoliidi pädevuses on
4.3.1 esindada Kirikut suhetes riigi, teiste kirikute ja muude riigisiseste ja rahvusvaheliste ilmalike ning kiriklike organisatsioonidega;
4.3.2 kanda hoolt peapiiskopkonna seesmise ja välise korra eest;
4.3.3 saada Oikumeenilisest Patriarhaadist Kiriku jaoks püha salvi (mürri) ja jagada seda piiskoppidele ning kogudustele;
4.3.4 kutsuda kokku Piiskoppide Kogu ja Kiriku Täiskogu, määrata Kirikuvalitsuse koosolekute toimumise aeg ning juhatada neid;
4.3.5 esitada Kiriku Täiskogule aruandeid Kiriku seisukorrast;
4.3.6 pöörduda Kiriku liikmete poole karjasekirjadega ja üldiste üleskutsetega;
4.3.7 anda piiskoppidele vennalikku nõu ja juhatust, kontrollida nende tegevust ning lahendada tarbe korral nendevahelisi arusaamatusi;
4.3.8 võtta vastu piiskoppide kohta esitatud kaebusi ja anda neile kanooniline käik.
4.4 Metropoliidi kui Piiskoppide Kogu juhataja otsused on lõplikud.
4.5 Metropoliit võib määrata peapiiskopkonnas ametisse peavikaari ja praostid.
4.5.1 Peavikaar on peapiiskopkonnas Metropoliidi abiline haldustegevuses: metropoliidi kantselei juhataja; ta kannab hoolt peapiiskopkonna haldamist puudutavate otsuste elluviimise eest.  Peavikaar võib esindada metropoliiti peapiiskopkonnas metropoliidi äraolekul, kui on saanud Metropoliidilt selleks vastavad volitused. Peavikaari amet on olemas ainult peapiiskopkonnas.
4.5.2 Praost on kohaliku piiskopi abiline hingekarjaslikes küsimustes – piiskopi poolt määratud geograafilises piirkonnas vahendaja piiskopi ja preestrite vahel. Tema ülesandeks on teavitada piiskoppi kõigist esile kerkinud probleemidest ja kanda hoolt piiskopi hingekarjaslike otsuste elluviimise eest. Piiskop nimetab ametisse sellise hulga praoste, nagu vajalikuks peab.
4.5.3 Peavikaari ja praosti ametisoleku aeg on piiskopi määrata, kuid lõpeb piiskopi ametist lahkumisega.
4.6 Metropoliidi ülalpidamise kulud ja pension määratakse Kiriku üldsummadest Täiskogu poolt vastuvõetud eelarve järgi.
4.7 Metropoliidi tool kuulutatakse vabaks
4.7.1 tema surma korral;
4.7.2 tema tagasiastumise korral;
4.7.3 tema kirikuseadusliku tagandamise korral.
4.8 Metropoliidi ametikoha vabanemisel on tema asemikuks (kohusetäitjaks, locum tenens’iks) kuni uue Metropoliidi ametisseastumiseni pühitsuselt vanim Kiriku piiskop. Tema puudumisel pöördub Kirikuvalitsus Oikumeenilise Patriarhaadi poole, paludes kuni uue Metropoliidi ametisseastumiseni määrata Metropoliidi asemik mujalt. Seni täidab Metropoliidi tsiviilõiguslikke ülesandeid Kirikuvalitsus.
4.9 Metropoliidil on oma ametipitsat tekstiga  “Tallinna ja kogu Eesti Metropoliit”.

5. Piiskoppide Kogu (EAÕK Püha Sinod)
5.1 Piiskoppide Kogu on Kiriku organ, millesse kuuluvad juhatajana Metropoliit ja liikmetena kõik Kiriku piiskopid oma ameti kestvusel. Piiskoppide Kogu koosneb vähemalt kolmest piiskopist.
5.2 Piiskoppide Kogu pädevuses on
5.2.1 Kiriku usutõdede hoidmine ja seletamine õigeusu vaatekohalt, Kiriku ühtsuse edendamine;
5.2.2 hingehoiutöö, heategevuse, jumalateenistusliku elu, kirjastustöö, ajakirjandustöö ja kirikliku haridustöö kooskõlastamine ja toetamine kogu Kiriku tasandil;
5.2.3 kohaliku piiskopi valimiseks valitavate nimekirja koostamine ja piiskopkonna täiskogule esitamine; kogudused peavad oma ettepanekud saatma Piiskoppide Kogule vähemalt üks kuu enne valimise päeva;
5.2.4 piiskopi, preestri- või diakonipühitsuseks sobivate isikute nimekirjade koostamine ja kinnitamine. Kui kogudus on saanud kohalikult piiskopilt loa vaimuliku valimiseks, peab koguduse juhatus oma ettepanekud teatama kohaliku piiskopi kaudu vähemalt üks kuu enne valimise päeva;
5.2.5 Kiriku seisukohtade esitamine ühiskondlikes ja kõlblusküsimustes ning suhtlemine teiste kirikute ja uskkondadega;
5.2.6 kiriklike haldusaktide koostamine.
5.3 Piiskoppide Kogu otsused võetakse vastu kõigi liikmete poolthäälega, erandjuhtudel häälteenamustega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab juhataja hääl.
5.4 Piiskoppide Kogul ja igal tema liikmel on õigus
5.4.1 kutsuda nõuandjaid;
5.4.2 moodustada kiriklikke komisjone.
5.5 Kui Kirikus puudub piiskopi pühitsemiseks vajalik arv piiskoppe, teatab Metropoliit sellest Oikumeenilisele Patriarhaadile ja kutsub viimase nõusolekul piiskoppe väljastpoolt Kirikut. Muude Piiskoppide Kogu pädevuses olevate kirikuseadusalaste küsimuste lahendamise võib Metropoliit otsustada ainuisikuliselt või kutsuda Oikumeenilise Patriarhaadi nõusolekul piiskoppe väljastpoolt Kirikut.
5.6 Piiskoppide Kogul on ametipitsat tekstiga  “EAÕK Püha Sinod”.

6. Täiskogu
6.1 Kiriku Täiskogu on Kiriku kõrgeim organ.
6.2 Täiskogu hääleõiguslikud osalejad on Metropoliit, kõik ametisolevad piiskopid, kloostriülemad või nende abid, ametisolevad preestrid oma koguduste vaimulike esindajatena ja igast kogudusest ilmalik esindaja. Piiskoppide Kogu loal võivad Täiskogust osa võtta külalised. Täiskogu hääleõiguslik osaleja võib anda lihtkirjaliku volikirjaga volituse teisele Täiskogu hääleõiguslikule osalejale enda esindamiseks. Täiskogu hääleõiguslik liige võib volikirja alusel esindada ainult ühte hääleõiguslikku liiget.
6.3 Kogudused valivad oma ilmalikud esindajad kolmeks aastaks. Nende valimise protokollid saadetakse kuu aja jooksul pärast valimisi Kirikuvalitsusele, kes nende põhjal koostab Täiskogul osalejate nimekirja. Nimekirja kinnitab Piiskoppide Kogu.
6.4 Kiriku Täiskogu kutsub kokku Metropoliit kui Piiskoppide Kogu juhataja ja Kirikuvalitsuse esimees. Kutsed koos päevakorraga saadetakse kogudustele kirjalikus või kirjalikult taasesitatavas vormis vähemalt 16 päeva enne Täiskogu toimumist, erakorralise Täiskogu puhul vähemalt 10 päeva enne toimumise päeva.
6.5 Täiskogud on korralised ja erakorralised. Korraline Täiskogu toimub üks kord aastas.
6.6 Erakorralise Täiskogu kutsub kokku Metropoliit või Kirikuvalitsus, samuti võib selle kokkukutsumist nõuda vähemalt 1/10 kõigist Kiriku kogudustest.
6.7 Täiskogu on otsusevõimeline, kui on esindatud üle poole Kiriku kogudustest. Kui Täiskogu ei ole otsusevõimeline, kutsutakse ühe tunni kuni kahe nädala pärast sama päevakorraga kokku uus Täiskogu, mis on otsusevõimeline, sõltumata kokku tulnud liikmete arvust. Uue Täiskogu aeg ja koht peavad olema märgitud esimese koosoleku kutses.
6.8 Hääletamise viisi otsustab Täiskogu.
6.9 Täiskogu juhatab Metropoliit ja kaks valitud abijuhatajat. Täiskogu protokolli koostab kolmeliikmeline Täiskogu poolt valitud sekretariaat. Täiskogu otsusel võib moodustada Täiskogu toimumise ajaks ja Täiskogude-vaheliseks ajaks komisjone.
6.10 Täiskogu pädevuses on
6.10.1 põhikirja vastuvõtmine, täiendamine ja muutmine;
6.10.2 majandusaasta aruande kinnitamine;
6.10.3 Revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
6.10.4 aastaeelarve vastuvõtmine;
6.10.5 Kirikuvalitsuse liikmete valimine;
6.10.6 Metropoliidi valimine;
6.10.7 Revisjonikomisjoni liikmete valimine ja vajadusel audiitori valimine;
6.10.8 koguduste asutamine, liitmine, jagamine ja lõpetamine vastavalt Piiskoppide Kogu soovitustele;
6.10.9 piiskopkondade moodustamine ja nende piiride kindlaksmääramine;
6.10.10 Kogudustelt Kirikule makstava toetuse suuruse kindlaksmääramine;
6.10.11 Kiriku kui juriidilise isiku lõpetamine;
6.10.12 muud kirikuelu küsimused, mis ei kuulu Kiriku teiste organite, piiskopkondade ega koguduste pädevusse. Kiriku teistel organitel ja piiskopkonna nõukogudel on õigus esitada nende pädevusse kuuluvaid küsimusi Täiskogule otsustamiseks.
6.11 Täiskogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab Täiskogu juhataja hääl.
6.12 Kiriku kui juriidilise isiku lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 4/5 Täiskogul hääleõigusega osalejate nõusolek.
6.13 Kui Piiskoppide Kogu ei nõustu Täiskogu otsusega, siis annab ta selle küsimuse uueks otsustamiseks järgmisele Täiskogule. Piiskoppide Kogul on õigus peatada kõik Täiskogu otsused, mis on vastuvõetamatud usulisest või kirikuseaduslikust seisukohast. Piiskoppide Kogu puudumisel on selline õigus Metropoliidil.

7. Kirikuvalitsus
7.1 Kirikuvalitsuse esimees on Metropoliit või tema asemik (locum tenens) ja liikmed Kiriku ametisolevad piiskopid ning Täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kolm vaimulikku ja kolm ilmalikku koguduste esindajat. Valitud liikmed kinnitab ametisse Metropoliit ja määrab valitud vaimulikkude hulgast Kirikuvalitsuse aseesimehe, samuti kinnitab ametisse sekretäri. Kirikuvalitsuse sekretär ei pea olema Kirikuvalitsuse liige.
7.2 Kirikuvalitsus asub Tallinnas ja peab koosolekuid vähemalt kord kuus.
7.3 Kirikuvalitsus esindab Kirikut kõigis õigussuhetes.
7.4 Kirikuvalitsust võivad esindada
7.4.1 esimees koos ühe liikmega;
7.4.2 aseesimees koos ühe liikmega;
7.4.3 kõik teised liikmed ühiselt.
7.5 Kirikuvalitsuse pädevuses on
7.5.1 Täiskogu päevakordade koostamine ja Täiskogude läbiviimine;
7.5.2 Kiriku kinnis- ja vallasvara käsutamine (omandamine, võõrandamine, koormamine) ja valdamine; koguduste kasutusse antud vara käsutamine toimub kooskõlas koguduste juhatuste otsusega;
7.5.3 Kiriku majandamine; eraõiguslike juriidiliste isikute asutamine ning nendes liikmelisuse või osaluse omandamine ja võõrandamine;
7.5.4 koguduste ja kloostrite majandustegevuse revideerimine;
7.5.5 koguduste poolt esitatud vaidluste lahendamine;
7.5.6 töölepingute sõlmimine;
7.5.7 Kirikusiseste haldusaktide väljaandmine;
7.5.8 otsuste vastuvõtmine ja nende täitmine kõigis küsimustes, mis ei kuulu Metropoliidi, Piiskoppide Kogu või Täiskogu pädevusse.
7.6 Kirikuvalitsusel on õigus Piiskoppide Kogu ettepanekul ja Metropoliidi nõusolekul kutsuda tagasi koguduste ja kloostrite juhatusi või selle üksikuid liikmeid, määrates kuni uute liikmete valimiseni asendusliikmed; samuti peatada koguduste ja kloostrite juhatuste otsuseid ja tühistada nende esindusõigused.
7.7 Kirikuvalitsuse koosolekud on otsusevõimelised, kui kohal on esimees või aseesimees ja vähemalt kolm liiget. Koosolekuid juhatab Metropoliit või aseesimees või Metropoliidi nimetatud liige. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.
7.8 Kirikuvalitsuse liikmed ei või keelduda hääletamisest. Kirikuvalitsuse liikmel on õigus jääda eriarvamusele. Eriarvamus lisatakse koosoleku protokollile. Kirikuvalitsuse koosoleku protokollid kirjutatakse alla kõigi koosolekust osavõtnute poolt.
7.9 Kirikuvalitsusel on õigus kutsuda oma koosolekule asjatundjaid ja kuulata ära nende arvamusi.
7.10 Kui Metropoliit ei osale Kirikuvalitsuse koosolekul, jõustuvad Kirikuvalitsuse otsused pärast Metropoliidi kinnitust.
7.11 Metropoliidi või tema asemiku surma, pikaajalise või alalise töövõimetuse või kestva takistatuse puhul täidab Kirikuvalitsuse esimehe ülesandeid aseesimees, kes ka jõustab otsused.
7.12 Kirikuvalitsuse kantseleid juhatab sekretär.
7.13 Kirikuvalitsusel on oma pitsat tekstiga  “Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kirikuvalitsus”.

8. Revisjonikomisjon.
8.1 Kiriku majandustegevuse revideerimiseks valitakse Täiskogu poolt kolmeks aastaks kolmeliikmeline Revisjonikomisjon. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. Revisjonikomisjon on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liige ei või olla Kirikuvalitsuse ega teiste Kiriku organite liige.
8.2 Revisjonikomisjon revideerib vähemalt kord aastas Kiriku majandustegevust ja raamatupidamist.
8.3 Revisjonikomisjon revideerib Kirikuvalitsuse korraldusel kogudusi ja kloostreid.
8.4 Revisjonikomisjon võib teostada erikontrolli Kirikule kuuluvates eraõiguslikes juriidilistes isikutes.
8.5 Revisjonikomisjon esitab Kirikuvalitusele ja Täiskogule revisjoniaruanded ning annab hinnangu revideeritute majandustegevusele ja raamatupidamise õigsusele.

9. Kirikukohtud
9.1 Kirikukohtud jagunevad alam- (piiskopkondlikeks) kirikukohtuteks ja ülem- (sinodaalseks) kirikukohtuks.
9.2 Kirikukohtud lahendavad Kiriku, koguduste, kloostrite, vaimulike ja ilmalike liikmete vahelisi vaidlusi, samuti Kiriku ja koguduse siseseid vaidlusi vastavalt kirikuseadustele.
9.3 Kirikukohtusse võib pöörduda iga koguduse liige, vaimulik või Kiriku organi liige, kelle õiguseid on riivatud.
9.4 Piiskoppide tegevuse suhtes võib esitada avaldusi ainult ülem-kirikukohtule. Metropoliidi tegevuse suhtes võib avaldusi esitada ainult Oikumeenilise Patriarhaadi Pühale Sinodile.
9.5 Alam-kirikukohtute otsuseid võib edasi kaevata ülem-kirikukohtule.
9.6 Kirikukohtute töösisekorra määrab kindlaks Piiskoppide Kogu, selle puudumisel Metropoliit. Kirikukohtul on õigus kaasata nõuandjana juriidilist kõrgharidust omavaid isikuid väljastpoolt.
9.7 Alam-kirikukohtul on kolm liiget: piiskop ja kaks tema poolt igaks konkreetseks kaasuseks ametisse nimetatavat liiget, kellest vähemalt üks on preester.
9.8 Ülem-kirikukohtu ülesandeid täidab Piiskoppide Kogu. Juhul kui Piiskoppide Kogu puudub, teatab Metropoliit sellest Oikumeenilisele Patriarhaadile ja kutsub tema nõusolekul väljastpoolt Kirikut õigeusu piiskoppe või saadab asja otsustamiseks Oikumeenilise Patriarhaadi Pühale Sinodile.
9.9 Kiriku, piiskopkonna, koguduste, kloostrite ja nende organite otsuste peale avalduste esitamise tähtaeg on 14 päeva hetkest, mil isik, kelle õigusi on riivatud, sai õiguste riivamisest teada.

III osa. Kiriku varad

10. Kiriku varade moodustumine
10.1. Kirikul on õigus omandada, võõrandada ja koormata vallas- ja kinnisasju.
10.2 Kirikul on õigus oma vara moodustamiseks
10.2.1 koguda annetusi;
10.2.2 vastu võtta kingitusi ja/või pärandvara;
10.2.3 viia läbi korjandusi;
10.2.4 kehtestada kogudustele makse;
10.2.5 saada tulu vara üürimisest ja rentimisest;
10.2.6 viia läbi heategevuslikke üritusi Kiriku toetuseks;
10.2.7 asutada või omandada eraõiguslikke juriidilisi isikuid, olles nende ainuomanik või kaasomanik;
10.2.8 omandada väärtpabereid;
10.2.9 teha mistahes muid õigusaktidega lubatud toiminguid, mis võimaldavad Kirikul omandada varasid ja saada tulu nende valdamisest.

11. Kiriku varade kasutamine
11.1 Kirik kasutab oma vara
11.1.1 koguduste toetamiseks;
11.1.2 diakooniatööks ja heategevuseks;
11.1.3 koolitus- ja teadustöö stipendiumide maksmiseks;
11.1.4 seminari(de) majandamiseks;
11.1.5 kloostri(te) toetamiseks;
11.1.6 Kiriku organite liikmete ja vaimulike töötasudeks;
11.1.7 Kiriku muude majanduskulude katteks;
11.1.8 Kiriku muude põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
11.2 Kõik Eesti Vabariigi omandireformi käigus Kirikule tagastatavad varad on Kiriku omandis. Kirikuvalitsus võib anda varasid koguduste tasuta valdusse, sõlmides nendega vastava lepingu.

IV osa. Piiskopkond ja kohalik piiskop

12. Piiskopkond
12.1 Piiskopkond on Kiriku üksus, kuhu kuuluvad Täiskogu poolt määratud piirkonna kogudused ja kloostrid.
12.2 Piiskopkonna organid on
12.2.1 kohalik piiskop;
12.2.2 piiskopkonna täiskogu;
12.2.3 piiskopkonna nõukogu.
12.3 Piiskopkonna täiskogu on piiskopkonna kõrgeim juhtimisorgan. Piiskopkonna täiskogul hääleõiguslikud osalejad on kohalik piiskop ja piiskopkonda kuuluvate koguduste preestrid ning samad ilmalikud esindajad, kes on valitud esindama kogudusi Kiriku Täiskogul.
12.4 Piiskopkonna täiskogu kutsub kokku kohalik piiskop või tema asemik oma algatusel või vähemalt 1/3 piiskopkonda kuuluvate koguduste nõudmisel. Piiskopkonna täiskogu kokkukutsumine ja läbiviimine toimub samade reeglite kohaselt nagu Kiriku Täiskogu, arvestades käesolevas põhikirja osas toodud erisusi. Otsused jõustuvad pärast kaebuse tähtaja möödumist.
12.5 Piiskopkonna täiskogu valib kohaliku piiskopi ja piiskopkonna nõukogu ning arutab ja otsustab piiskopkonna üldisi kirikuelulisi ja majandusküsimusi.
12.6 Piiskopkonnal on omanimeline Kiriku sümboolikaga pitsat.
12.7 Piiskopkonna nõukogu koosneb kohalikust piiskopist ja ühest või kahest vaimulikust ning ühest või kahest ilmalikust koguduste esindajast, kelle valib kolmeks aastaks piiskopkonna täiskogu ja kinnitab ametisse piiskop.
12.8 Piiskopkonna nõukogu on piiskopkonna täitevorgan. Tema arutamisele ja otsustamisele kuuluvad piiskopkonna asjaajamise, korraldamise ja järelvalve küsimused. Piiskopkonna nõukogu on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt pool liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku juhataja hääl. Otsused jõustuvad pärast kaebuse tähtaja möödumist.

13. Kohalik piiskop
13.1 Kohalik piiskop on oma piiskopkonna esivaimulik, kellel on piiskopkonna piires kõrgem kirikuseaduslik otsustusõigus.
13.2 Kohaliku piiskopi pädevuses on
13.2.1 vastutada oma piiskopkonnas kirikliku korra eest;
13.2.2 pühitseda preestreid ja diakoneid;
13.2.3 lubada vaimuliku valimisi kogudustes ja kinnitada või määrata ametisse vaimulikke oma piiskopkonnas;
13.2.4 avaldada kiriklike teenete eest tänu, anda ametikõrgendust, autasusid ja aumärke;
13.2.5 teha kirikuseaduste põhjal vaimulikkudele hoiatusi, manitsusi ja noomitusi nende eluviisides ja ametikohuste täitmisel esinenud eksimuste puhul, neid ümber paigutada ja tagandada ametist ning keelata neile ametipidamine;
13.2.6 külastada kogudusi ja pidada kohtadel jumalateenistusi, revideerida kogudusi isiklikult või oma esindaja kaudu, kutsuda kokku nende täiskogusid ja muid organeid, osaleda sõnaõigusega koguduste täiskogudel;
13.2.7 määrata vaimulike seast praoste;
13.2.8 määrata või kinnitada ametisse ja tagandada ametist kloostriülemaid;
13.2.9 määrata oma piiskopkonnas ametisse kirikukohtunikke.
13.3 Kohaliku piiskopi valib piiskopkonna täiskogu Piiskoppide Kogu poolt esitatud kandidaatide hulgast. Piiskop pühitsetakse vastavalt Kiriku tavadele sinodaalsel liturgial, mida juhatab Metropoliit, kes kinnitab ka piiskopi ametisse.
13.4 Kohaliku piiskopi puudumisel, tema pikaajalise või alalise töövõimetuse korral on tema asemik kõigis piiskopi õigustes Metropoliit.

V osa. Kogudus

14. Üldsätted
14.1 Kogudus on usuline ühendus, mis koosneb oma pühakoja ümber koondunud ja liikmenimekirja kantud õigeusulistest ja mis moodustab Kiriku vähima üksuse nende õiguste ning kohustustega, millised on määratud kindlaks kirikuseadustega, käesoleva põhikirjaga ja riiklike õigusaktidega.
14.2 Kogudus on juriidiline isik.
14.3 Koguduse organid on koguduse täiskogu, juhatus ja revisjonikomisjon.
14.4 Kogudusel on omanimeline Kiriku sümboolikaga pitsat.

15. Koguduse liikmeks vastuvõtmine ja väljaarvamine. Liikme kohustused ja nende kehtestamise alused.
15.1 Koguduse liikmeteks loetakse kõik need isikud, kes on kantud koguduseliikmete nimekirjaraamatusse. Nimekirjaraamatu vormi kehtestab Kirikuvalitsus. Üks isik võib olla vaid ühe koguduse liige.
15.2 Koguduse hääleõiguslik liige on isik, kes osaleb korrapäraselt koguduse jumalateenistustel ja armulaual ning maksab iga-aastast liikmemaksu.
15.3 Koguduse liikmeks võib nende avalduse alusel võtta isikuid, kes on vähemalt 15 aastat vanad. Kuni 15 aasta vanuste laste koguduseliikmeks astumise või kogudusest lahkumise otsustavad nende vanemad või eestkostjad. Liikme õigused ja kohustused kestavad, kuni ta pole kogudusest lahkunud või välja arvatud.
15.4 Koguduseliikme õigused ja kohustused on määratud Kiriku õpetuse ja tavadega ning käesoleva põhikirjaga.
15.5 Uusi koguduseliikmeid võtab vastu koguduse preester. Teistest Kiriku kogudustest tulnud isikute vastuvõtmine toimub nende koguduste preestritelt väljaantud tõendi alusel. Muu usutunnistusega või väljaspool usulisi ühendusi seisvaid isikuid võtab preester vastu ja ühendab kogudusega vastavalt Piiskoppide Kogu suunistele, kandes nad nimekirjaraamatusse isikuttõendava dokumendi andmetega.
15.6 Kogudusest võib välja astuda iga tema liige, esitades selleks koguduse preestrile kirjaliku avalduse. Kogudusest välja astunud isiku soovi korral annab preester välja tõendi nimekirjaraamatus leiduvate andmetega.
15.7 Koguduse liikmete hulgast võib välja arvata isikuid, kes põhjuseta ei täida liikme kohustusi või kes on rikkunud Kiriku korda või kes ei tunnusta Kiriku usu- ning kõlbluse põhimõtteid. Kogudusest väljaarvamine toimub koguduse juhatuse avalduse põhjal alam-kirikukohtu otsusega. Otsuse võib edasi kaevata ülem-kirikukohtule, mille otsus on lõplik.
15.8 Kogudusest välja astunud, väljaarvatud või surnud liikmed kustutatakse koguduse liikmenimekirjaraamatust.
15.9 Vaimulike kogudusse valimise või määramise korra kehtestab Kirikuvalitsus Piiskoppide Kogu ettepanekul.

16. Koguduse täiskogu
16.1 Koguduse täiskogu moodustavad kõik vähemalt ühe aasta hääleõiguslikuks koguduseliikmeks olnud isikud.
16.2 Täiskogud on korralised (kord aastas) ja erakorralised ning need kutsub kokku koguduse juhatus. Erakorralised täiskogud toimuvad vastavalt Piiskoppide Kogu, kohaliku piiskopi, Kirikuvalitsuse või koguduse juhatuse otsusele või vähemalt 1/10 täieõiguslike koguduseliikmete või kõigi revisjonikomisjoni liikmete taotlusel. Koguduse täiskogu kokkukutsumine ja läbiviimine toimub sama korra järgi nagu Kiriku Täiskogu, arvestades käesolevas põhikirja osas toodud erisusi.
16.3 Juhatus saadab koguduse täiskogu kutse ja päevakorra koguduse hääleõiguslikele liikmetele kirjalikult nimekirjaraamatusse märgitud aadressil ja paigutab teate pühakoja kuulutustetahvlile. Juhatus saadab täiskogu teate koos päevakorraga ka kohalikule piiskopile.
16.4 Koosolek on otsusevõimeline, kui peale koguduse vaimuliku on kokku tulnud üle poole hääleõiguslikest koguduse liikmetest. Kui täiskogu koosolek ei ole otsusevõimeline, kutsutakse poole tunni kuni kahe nädala pärast sama päevakorraga kokku uus täiskogu, mis on otsusevõimeline, sõltumata kokku tulnud liikmete arvust. Uue täiskogu aeg ja koht peavad olema märgitud esimese koosoleku kutses.
16.5 Koguduse täiskogu juhatab koguduse vaimulik või tema asendaja. Täiskogu valib protokollija ja võib valida abijuhataja. Otsused tehakse lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab juhataja hääl.
16.6 Koguduse täiskogu pädevuses on
16.6.1 koguduse juhatuse liikmete arvu määramine vahemikus kolm kuni viisteist liiget;
16.6.2 juhatuse liikmete valimine kolmeks aastaks; valitud liikmed kinnitab ametisse kohalik piiskop;
16.6.3 kolmeliikmelise revisjonikomisjoni liikmete valimine kolmeks aastaks;
16.6.4 Kiriku Täiskogul ja piiskopkonna täiskogul kogudust esindavate osalejate valimine;
16.6.5 koguduse raamatupidamise aastaaruande kinnitamine ja aastaeelarve vastuvõtmine;
16.6.6 koguduse liikmete liikmemaksude suuruse ja tasumise korra määramine;
16.6.7 kogudusele vara soetamine, mille väärtus on suurem kui pool aastaeelarvet; koguduse omandis olevate varade võõrandamine ja koormamine; laenude võtmine ja andmine, mis on suuremad kui pool aastaeelarvet; otsused neis küsimustes jõustuvad pärast Kirikuvalitsuse kinnitust;
16.6.8 ettepanekute tegemine Kirikuvalitsusele koguduse valduses oleva kinnisvara võõrandamiseks;
16.6.9 koguduse juriidiline lõpetamine, kui lõpetamise otsuse poolt on vähemalt 4/5 täiskogul osalevatest hääleõiguslikest koguduseliikmetest;
16.6.10 teised koguduse ellu puutuvad küsimused, mida Kiriku või piiskopkonna organid või koguduse juhatus peavad vajalikuks anda koguduse täiskogule otsustamiseks.
16.7 Koguduse täiskogud protokollitakse. Protokollile lisatakse osavõtnud hääleõiguslike koguduseliikmete nimekiri. Protokolli vormi kehtestab Kirikuvalitsus oma otsusega. Vormistatud protokoll loetakse kogudusele ette järgmisel jumalateenistusel. Koguduse hääleõiguslikel liikmetel on õigus saada protokolli koopia.
16.8 Koguduse juhatus esitab täiskogu koosoleku protokolli ärakirja kohalikule piiskopile ja Kirikuvalitsusele kahe nädala jooksul.
16.9 Kui preester või vähemalt 1/3 täiskogu koosolekust osavõtjatest ei ole rahul enamuse otsusega, võivad nad kahe nädala jooksul, arvates protokolli ettelugemise päevast, esitada koguduse juhatuse kaudu põhistatud kaebuse kohalikule piiskopile või alam-kirikukohtule.

17. Koguduse juhatus
17.1 Koguduse juhatus esindab kogudust kõigis õigussuhetes piirangutega, mis on kehtestatud käesoleva põhikirjaga.
17.2 Koguduse juhatust võivad esindada
17.2.1 esimees ja üks liige ühiselt;
17.2.2 aseesimees ja üks liige ühiselt;
17.2.3 kõik teised liikmed ühiselt.
17.3 Juhatusse kuuluvad kõik koguduse vaimulikud oma ameti kestvusel ning täiskogu koosolekul kolmeks aastaks valitud ilmalikud liikmed. Juhatusse ei saa valida isikuid, kellel ei ole kohalike omavalitsuste valimistel valimisõigust.
17.4 Juhatuse esimees on koguduse preester. Kui koguduses on kaks või enam preestrit, siis on juhatuse esimees esipreester. Koguduse preestril on õigus keelduda juhatuse esimeheks olemisest; samuti võib piiskop keelata preestril juhatuse esimeheks olemist. Sellisel juhul valib juhatus esimehe oma liikmete hulgast ja koguduse preester on juhatuse aseesimees. Kui preester on esimees, valib juhatus aseesimehe.
17.5 Valitud esimehe, aseesimehe, juhatuse liikmed ja kirikuvanema kinnitab ametisse kohalik piiskop.
17.6 Koguduse juhatuse pädevuses on
17.6.1 koguduse täiskogu kokkukutsumine ja läbiviimine;
17.6.2 koguduse täiskogu otsuste täitmine;
17.6.3 kohalikule piiskopile kandidaatide esitamine koguduse vaimuliku kohale;
17.6.4 vaimuliku valimine piiskopi esitatud nimekirjast, kui piiskop on andnud kogudusele õiguse valida endale vaimulik;
17.6.5 koguduse varade valdamise ja kasutamise korraldamine koguduse ja Kiriku huvides;
17.6.6 koguduse majandustegevuse ja raamatupidamise korraldamine ning eelarvete koostamine ja täitmine;
17.6.7 heategevus- ja valgustustöö korraldamine ning kõigi koguduse vaimsete ja materiaalsete huvide esindamine;
17.6.8 töölepingute sõlmimine koguduse teenistujatega;
17.6.9 koguduse liikmete nimekirjaraamatu ja liikmemaksuraamatu pidamine ja kontrollimine.
17.7 Juhatuse koosolekud kutsub kokku koguduse juhatuse esimees oma algatusel või vähemalt kahe juhatuseliikme nõudmisel, kuid vähemalt neli korda aastas. Juhatus on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt üle poole tema liikmetest, nende hulgas esimees või aseesimees. Koosolekut juhatab esimees, tema puudumisel aseesimees.
17.8 Juhatus võtab otsused vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl. Hääletamine on avalik. Juhatuse liikmel on õigus jääda eriarvamusele. Eriarvamus protokollitakse.
17.9 Juhatuse otsused kantakse protokolli, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja kõik kohal viibinud juhatuse liikmed.
17.10 Juhatus on kohustatud ära kuulama koguduse liikmete ettepanekud koguduse elu edendamiseks ja vastama järelepärimistele.
17.11 Asjaajamisel tarvitab juhatus koguduse pitsatit.

18. Koguduse revisjonikomisjon
18.1 Koguduse majandustegevust revideerib koguduse täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kolmeliikmeline revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. Revisjonikomisjoni liikmeteks ei või olla juhatuse liikmed ega kogudusega töölepingulises suhtes olevad isikud. Revisjonikomisjon on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt kaks liiget.
18.2 Revideerimisjuhendi koostab Kirikuvalitsus.
18.3 Revisjonikomisjon on kohustatud revisjoni läbi viima vähemalt kord aastas. Erakorralisi revisjone viiakse läbi koguduse täiskogu või juhatuse otsusel.

19. Koguduse varad, nende moodustumine ja käsutamine
19.1 Kogudusel on õigus omandada, võõrandada ja koormata vallas- ja kinnisasju käesolevas põhikirjas toodud piirangutega.
19.2 Kogudusel on õigus oma vara moodustamiseks
19.2.1 võtta vastu annetusi;
19.2.2 vastu võtta kingitusi ja/või pärandvara;
19.2.3 teha korjandusi;
19.2.4 kehtestada koguduse liikmetele osamakse;
19.2.5 saada tulu vara üürimisest ja rentimisest;
19.2.6 läbi viia heategevuslikke üritusi koguduse toetuseks;
19.2.7. asutada või omandada eraõiguslikke juriidilisi isikuid, olles nende ainuomanik või kaasomanik;
19.2.8 omandada väärtpabereid;
19.2.9 teha mistahes muid õigusaktidega lubatud toiminguid, mis võimaldavad kogudusel omandada varasid ja saada tulu nende valdamisest.
19.3 Kogudus kasutab oma vara
19.3.1 koguduse majanduskulude katmiseks;
19.3.2 diakooniatööks ja heategevuseks;
19.3.3 koolitus- ja teadustöö stipendiumide ja toetuste maksmiseks;
19.3.4 koguduse vaimulike ja koguduse töölepinguliste töötajate töötasudeks;
19.3.5 koguduse muude majanduskulude katteks;
19.3.6 koguduse muude põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
19.4 Koguduse kinnis- ning ajaloolise ja kunstilise väärtusega vallasvara võõrandamine, pantimine ja enam kui kuueks aastaks üürile andmine toimub koguduse täiskogu otsusega Kirikuvalitsuse nõusolekul.

VI osa. Klooster

20. Üldsätted.
20.1 Klooster on Kiriku asutus, mille kohaliku piiskopi loal moodustavad mungaks või nunnaks pühitsetud isikud.
20.2 Klooster on juriidiline isik, mille asutab Kirik. Kloostrid jagunevad mees- (munga-) ja nais- (nunna-) kloostriteks. Kõik Kirikusse kuuluvad munga- ja nunnakloostrid on ühiselulised.
20.3 Igasse kloostritervikusse kuulub kirikuhoone jumalateenistusteks ja kloostrihoone kloostriliikmete elupaigaks, samuti teised hooned palverändurite majutamiseks ja muuks otstarbeks.
20.4 Kloostrid alluvad kohalikule piiskopile.
20.5 Igal kloostril on oma sisekorraeeskiri, mis määrab kloostri elukorralduse, kloostrielanike õigused ja kohustused ning ülesanded.
20.6 Klooster ei teosta ristimist ega laulatamist.

21. Kloostri juhtimine
21.1 Kloostri kõrgeim organ on kloostri koosolek.
21.2 Kloostri koosoleku hääleõiguslikud osalejad on kohalik piiskop, kloostriülem ja kloostritõotuse andnud liikmed. Noormunkadel ja noornunnadel ei ole kloostri koosolekul hääleõigust.
21.3 Kloostri koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad igal aastal nädal enne Suure Paastu algust. Kloostri koosoleku kutsub kokku kloostriülem omal algatusel või kohaliku piiskopi nõudel või vähemalt kahe hääleõigusliku kloostriliikme soovil. Kloostriülema puudumisel kutsub koosoleku kokku kohalik piiskop.
21.4 Koosoleku toimumisaja ja päevakorra teatab kloostriülem hääleõiguslikele kloostri liikmetele vähemalt nädal enne koosoleku toimumise aega.
21.5. Kloostri koosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine toimub sama korra järgi nagu Kiriku Täiskogu, arvestades käesolevas põhikirja osas toodud erisusi.
21.6 Kloostri koosoleku pädevuses on
21.6.1 kloostriülema valimine kooskõlas põhikirja käesoleva osaga;
21.6.2 kahe- kuni neljaliikmelise kloostrinõukogu valimine kolmeks aastaks kloostri hääleõiguslike liikmete seast; kloostri nõukogu ülesanne on aidata kloostriülemat kloostri juhtimisel;
21.6.3 kloostri sisekorraeeskirja vastuvõtmine ning kohaliku piiskopi kaudu Piiskoppide Kogule kinnitamiseks esitamine;
21.6.4 kloostri raamatupidamise aastaaruande kinnitamine ja aastaeelarve vastuvõtmine;
21.6.5 kloostrile vara soetamine, mille väärtus on suurem kui pool aastaeelarvet; kloostri omandis olevate varade võõrandamine ja koormamine; laenude võtmine ja andmine, mis on suuremad, kui pool aastaeelarvet. Otsused käesolevas alapunktis sätestatud küsimustes jõustuvad pärast Kirikuvalitsuse kinnitust;
21.6.6 ettepanekute tegemine Kirikuvalitsusele kloostri valduses oleva kinnisvara võõrandamiseks;
21.6.7 kloostri kui juriidilise isiku lõpetamine; lõpetamise otsuse poolt peavad olema kõik koosolekul osalevad hääleõiguslikud liikmed.
21.7 Kloostrit juhatab kloostriülem (iguumen, iguumenja), kes esindab kloostrit ka kõigis õigustoimingutes piirangutega, mis on sätestatud käesolevas põhikirjas. Kloostriülem peab olema vähemalt kolmkümmend aastat vana. Kloostriülem valitakse või määratakse ametisse eluajaks, kui teda kirikuseaduslikult ei tagandata või ta ei lahku omal soovil. Kloostriülem võib määrata endale abi.
21.8 Kloostriülema valivad rohkem kui viie liikmega kloostris liikmed ise ja kinnitab kohalik piiskop. Kuni viie liikmega kloostrisse määrab kloostriülema kohalik piiskop. Kloostriülema võimu tähis on rinnarist, kloostrisiseselt lisaks must mantia ja sau.
21.8.1 Eelistatavalt valitakse kloostriülem kloostri liikmete hulgast, sobiva kandidaadi puudumisel väljastpoolt kloostrit. Piiskop võib valimise tulemusi mitte arvestada, kui selleks on kirikuseaduslikke põhjusi või kui valitud isikul puuduvad vajalikud eeldused sellele ametikohale asumiseks. Kuu aja jooksul teatab piiskop  kirjaga oma keeldumisest valitule ja kloostri liikmetele, kes võivad kahe nädala jooksul piiskopi otsuse edasi kaevata Piiskoppide Kogule. Viimane koguneb kuu jooksul pärast kaebuse saamist ja langetab kanooniliselt põhjendatud lõpliku otsuse.
21.8.2 Kui kloostriülemaks valitakse tavaline munk, pühitseb kohalik piiskop ta kõigepealt preestriks. Kui pühitsemiseks on kanoonilisi takistusi, peab kloostri koosolek korraldama uue valimise.
21.9 Kloostriülema tagandamise otsustab ülem-kirikukohus kohaliku piiskopi antud avalduse ja tõendusmaterjali põhjal tõsise kirikuseaduste rikkumise korral.
21.10 Kloostriülem, kes otsustab oma vabal tahtel ametist loobuda, peab esitama sooviavalduse kohalikule piiskopile. Otsus jõustub, kui kohalik piiskop teavitab sellest kogu kloostri liikmeskonda.
21.11 Kloostri jäämisel kloostriülemata on kohalik piiskop kuni uue kloostriülema valimiseni kloostriülema asemik. Uue kloostriülema valimine peab toimuma kolme kuu jooksul.
21.12 Kloostriülem juhatab vähemalt kord nädalas kloostri nõukogu koosolekut ja võtab vastu kloostri juhtimiseks vajalikke otsuseid, lähtudes kirikuseadustest, kloostritavadest, kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, talle piiskopi poolt ametisseseadmisel antud erijuhendist ja kloostri sisekorraeeskirjadest.

22. Kloostri liikmed
22.1 Kloostri liikmeks võetakse vastu isikud, kes on läbinud katse- ehk kuuletuja-aja. Kuuletujaks soovija peab olema vähemalt 18-aastane. Kuuletujaks võtmise ja liikmeks võtmise otsustab kloostriülem. Kuuletujad ja kloostri liikmeskond on kantud vastavasse nimekirjaraamatusse.
22.2 Kloostri liikmeteks võivad olla
22.2.1 juukselõikustalituse läbi teinud isikud: noormungad või noornunnad;
22.2.2 väikese tõotuse (väikese skeema) mungad või nunnad;
22.2.3 suure tõotuse (suure skeema) mungad või nunnad.
22.3 Kuuletuja võib katseajast loobuda ja kloostrist lahkuda, teavitades oma otsusest kirjalikult kloostriülemat. Iga kloostriliige võib vabalt kloostrist välja astuda. Väljaastumise korra sätestab kloostri sisekorraeeskiri.
22.4 Kuuletuja või noormunga või noornunna võib kloostrist ära saata kloostriülema otsusega, kui ära saadetav ei sobi mungaks või nunnaks või kui ta on eksinud kirikuseaduste, kloostri sisekorraeeskirjade või kõlblustavade vastu. Munga või nunna väljaarvamiseks kloostrist on vajalik kirikukohtu otsus.

23. Kloostri varad
23.1 Kloostril on õigus omandada, võõrandada ja koormata vallas- ja kinnisasju käesolevas põhikirjas toodud piirangutega.
23.2 Kloostril on õigus oma vara moodustamiseks
23.2.1 võõrandada oma liikmete poolt loodud materiaalseid väärtusi;
23.2.2 vastu võtta annetusi;
23.2.3 võtta vastu kingitusi ja/või pärandvara;
23.2.4 viia läbi korjandusi;
23.2.5 saada tulu vara üürimisest ja rentimisest;
23.2.6 viia läbi heategevaid üritusi kloostri toetuseks;
23.2.7 teha mistahes muid õigusaktidega lubatud toiminguid, mis võimaldavad kloostril omandada varasid ja saada tulu nende valdamisest.
23.3 Klooster kasutab oma vara
23.3.1 kloostri liikmete ülalpidamiseks;
23.3.2 kloostri majanduskulude katmiseks;
23.3.3kloostri  muude põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
23.4 Kloostri kinnis- ning ajaloolise ja kunstilise väärtusega vallasvara võõrandamine, pantimine ja enam kui kuueks aastaks üürile andmine toimub kloostri koosoleku otsusega Kirikuvalitsuse nõusolekul.

VII osa. Koguduse, kloostri ja Kiriku lõpetamine

24. Koguduse lõpetamine
24.1 Koguduse juriidilise lõpetamise otsustab koguduse täiskogu. Otsus astub jõusse kohaliku piiskopi kinnitusega.
24.2 Koguduse lõpetab Kirikuvalitsus juhul, kui
24.2.1 koguduses on vähem liikmeid kui seadus ette näeb;
24.2.2 koguduse liikmed tahtlikult ei täida oma kohustusi Kiriku ja koguduse ees;
24.2.3 koguduses tekivad erimeelsused, mis teevad koguduse põhikirjajärgse tegevuse võimatuks.
24.3 Lõpetatud koguduse endised liikmed võivad astuda teise koguduse liikmeteks ja pöörduda kohaliku piiskopi poole palvega moodustada neist abikogudus, et jätkata senise pühakoja kasutamist. Abikogudus on oma pühakoja ümber koondunud õigeusuliste ühendus, mille liikmed kuuluvad kohaliku piiskopi määratud või kinnitatud kogudusse. Abikogudus ei ole juriidiline isik. Abikoguduste tegevuskorra määrab Kirikuvalitsus Piiskoppide Kogu ettepanekul.
24.4 Koguduse lõpetamisel moodustatakse likvideerimiskomisjon, mis pärast koguduse vastu esitatud nõuete rahuldamist annab kõik alles jäänud koguduse varad üle Kirikule.

25. Kloostri lõpetamine
25.1 Kloostri juriidilise lõpetamise otsustab kloostri koosolek. Otsus jõustub Piiskoppide Kogu kinnitusega.
25.2 Kloostri lõpetamisel moodustatakse likvideerimiskomisjon, mis pärast kloostri vastu esitatud nõuete rahuldamist annab kõik alles jäänud kloostri varad üle Kirikule.

26. Kiriku lõpetamine
26.1 Kiriku kui juriidilise isiku lõpetamise otsustab Kiriku Täiskogu.
26.2 Kirik kui juriidiline isik lõpetatakse:
26.2.1 kui tema kogudustest on alles jäänud vähem kui kolm;
26.2.2 kui on saabunud õigusaktides kehtestatud asjaolud.
26.3 Kiriku lõpetamisel moodustakse likvideerimiskomisjon, mis annab pärast Kiriku vastu esitatud nõuete rahuldamist kõik olemasolevad kirikuvarad üle Eesti Vabariigile.
26.4 Kirik lõpetatakse kirikuseaduslikult (kanooniliselt) Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinodi tomosega.

Käesolev Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku põhikiri on vastu võetud 27.oktoobril 2003.aastal toimunud EAÕK Täiskogul.