Ajalugu

• 2012

  Kalendriühtlustamine

• 2008

  EAÕK 2008. aasta Täiskogul toimusid Tartu ning Pärnu ja Saare piiskoppide valimised

• 2004

  2004. aasta EAÕK Täiskogul otsustati moodustada 3 piiskopkonda: Tallinna peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Pärnu ja Saare piiskopkond.

• 1999

  1999. aasta 9. märtsil valiti Nazianzi piiskop Stefanus EAÕK kirikukongressi poolt Tallinna ja kogu Eesti metropoliidiks.

• 1996

  1996. aasta 20. veebruaril taastas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos 1923. aastal EAÕK-le antud Tomose.

• 1993

  Olles säilitanud nõukogude okupatsiooni aastatel oma järjepidevuse eksiilis, taastas EAÕK 1993. aasta augustis oma tegevuse Eesti Vabariigi territooriumil

• 1953

  Rajati Meeksi Ristija Johannese kirik

• 1923

  1923 aastal Konstantinoopoli patriarhaadi poolt antud Tomos e. iseseisvusakt sai Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia aluseks.

• 1919

  1919. aasta 14. jaanuaril hukati Tartus märtrina Piiskop Platon

• 1907

  Ilmuma hakkas vaimuliku sisuga perioodiline ajakiri Usk ja Elu

• 1851-1900

  XIX sajandi teine pool. Õigeusu kindlustumine Eesti aladel.

• 1880

  1880-ndatel aastatel oli järgmine siirdumislaine, peamiselt Läänemaal. Venestusajal ehitati mitmeid uusi kirikuid ja õigeusklikele anti mõningaid soodustusi. Õigeusku kavatseti kasutada venestamise vahendina, kuid õnneks säilisid eestikeelsed jumalateenistused ja väljaanded.

• XIX saj. keskpaik

  Esimene suurem õigeusku siirdumine

• 1851

  Asutati Riia Vaimulik Seminar

• 1850

  Asutati Riia ja Miitavi piiskopkond

• 1759

  Värskasse  ehitati puust kirik püha suurkannataja Georgiose (Jüri) auks. Puust kirik lammutati 1907. aastal.

• XVI sajand

  XVI sajandi õigeusu suurkujuks Eestis oli Petseri kloostriülem Korniili, kes asutas Lõuna-Eestis mitu õigeusu kogudust ja kooli kohalikele eestlastele. Pärast Eesti alade liitmist Vene keisririigiga lisandus siia õigeusklikke sõjaväelasi ja ametnikke ning ehitati juurde mõned kirikud (Tallinnas, Võrus ja Kuressaares).

• 1472

  1472 kannatasid märtritena Tartu preester Issidor ja temaga koos 72 koguduseliiget (mälestuspäev 8.jaanuaril), kes uputati Emajõkke oma usu pärast.

• XIII-XVIII sajand

  Vähene kohalolek venelaste seas. Pärast ristisõdu sai Eesti- ja Liivimaal valdavaks katoliiklus (alates XVI saj. algusest luterlus). Õigeusku olid vähesed linnades elanud venelased, enamasti kaupmehed. Setu aladel levis pikkamisi õigeusk, eriti tänu Petseri kloostri mõjule.

• 1054

  Suur Kirikulõhe

• IX-XII sajand

  Eesti alade esimesed võimalikud kokkupuuted idakristlusega

• 787

  VII oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Nikaias

• 680-681

  VI oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Konstantinoopolis

• 553

  V oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Konstantinoopolis

• 451

  IV oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Chalkedonis

• 431

  III oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Efesoses

• 381

  II oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Konstantinoopolis

• 325

  I oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Nikaias