431

Kirikukogu kutsuti kokku hereetik Nestoriose vastu, kes oma õpetusega ei aktsepteerinud Neitsi Maarja kohta terminit Jumalasünnitaja, viidates nõnda arusaamisele, et Maarja ei saanud sünnitada Jumalat ning et ta sünnitas tavalise inimese, Jeesuse, kelle sisse tuli elama igavene ja üleloomulik Jumal-Sõna ehk Jumal-Poeg. Nestoriose jaoks olid Jeeuses Kristuses kaks erladi loomust (inimlik ja jumalik) koos kahe erineva isikuga (üks inimene ja üks Jumal), kes tegid omavahel kosstööd. Kirikukogu kinnitab aga eesotsas püha Aleksandria Kirillosega, et Jeesus Kristus on lihaks saanud Sõna (Jumala Poeg ehk Sõna, kes sai inimeseks), kellel on kaks loomust (inimlik ja jumalik), kuid, kellel on vaid üks isik (Jumal-Sõna e. Jumala Poeg), näidates nõnda, et meie keskel elas inimeseks saanud Jumal ja mitte lihtsalt üks inimene, kelle sees elas ka veel üks Jumal.

Antud kirikukogul kinnitati selgelt esimest korda ajaloos, et kristliku Kiriku ortodoksia (õige usu) ja tõe autoriteet baseerub nii Pühakirjal kui ka kirikuisadel e. kiriku elaval pärimusel.

Administratiivselt kinnitab kirikukogu taas I oikumeenilise kirikukogu metropoolia (autokefaalia) süsteemi, vastandudes mõnevõrra juba pildile ilmunud metropooliate ülesele eksarhaadi süsteemile. Selle otsuse esimeseks viljaks kirikukogul on Küprose kiriku autokefaalia (iseseisvuse) kinnitamine, mis oli vastuseks Anitookia kiriku püüetele teda endale eksarhaadi süsteemi järgi allutada.