KULBUSCH Paul-piiskop Platon-EAÕK märter-pühak
Paul/Platon Kulbusch oli eesti õigeusu vaimulik: diakon, preester, ülempreester, teoloog, piiskop, EAÕK märter –pühak. Ta sündis köster Peeter Kulbuschi ja Natalia Kulbuschi (sünd Fridolina) peres 25.07.1869 Pärnumaal Tõstamaa kihelkonnas Seli vallas, lõpetas Arussaare kihelkonnakooli, Riia Vaimuliku Kooli ja Seminari 1890, oli I jrg lõpetaja ja omandas köster-kooliõpetaja kutse. Paul Kulbusch jätkas õpinguid Peterburi Vaimuliku Akadeemias ja omandas teoloogiakandidaadi kraadi 1894. Ta oli tegev Peterburi Eesti Õigeusu Vennaste seltsi kirjatoimetajana 1901-1904 ja tema juhtimisel ning eestvõttel ehitati Peterburi eesti õigeusu kogudusele kirikuhoone ja koguduse maja.
Piiskop Platon tapeti 14.01.1919 Tartus Eesti Krediidikassa keldris Eesti Töörahva Kommuuni Tartumaa kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjoni korraldusel. Piiskop Platoni põrm sängitati 18.01.1919 Tartu Jumalaema Uinumise peakirikusse. Eesti valitsus andis korralduse tuua tema surnukeha pealinna. Tallinna Issandamuutmise peakirikus peeti riiklikud matused, 1931 paigaldati kiriku ette Püha Platoni büst, mille autoriks on Amandus Adamson.
EAÕK Täiskogu asutas 1922 Püha Platoni ordeni, millel on statuudi kohaselt kolm järku ja selle annetab kirikule osutatud teenete eest EAÕK kirikupea.
Tema teenistuskäik preestrina:
- pühitseti diakoniks/preestriks 12.1894 Peterburi Püha Issidori peakirikus
- preester ja ülempreester Peterburi kubermangus 12.1894-31.12.1917
- pühitseti ülempreestriks Peterburi Püha Issidori eesti koguduses 12.1894-31.12.1917
Tema teenistuskäik piiskopina:
- pühitseti piiskopiks Peterburi metropoliit Benjamini ja Luuga piiskop Artemi poolt 31.12.1917
- Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraakirikus
- ülempiiskop Riia ja Miitavi piiskopkonnas 31.12.1917-14.01.1919
Lisa:
Püha märterpiiskop PLATON ja tema kaaskannatajad Mihhail ja Nikolai, mälestuspäev 14.jaanuar
Tulevane eesti piiskop Platon, ilmaliku nimega Paul Kulbush sündis 13.07.1869 Pootsi-Kõpus Pärnumaal. Tema isa oli kohalikus õigeusu kirikus köstriks. Paul õppis Arusaare õigeusu kihelkonnakoolis ning seejärel Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Väga hea õppeedukuse tõttu avanes võimalus jätkata õpinguid ilma õppemaksuta Peterburi Vaimulikus Akadeemias. Akadeemia lõpetas ta 1894 kandidaadi kraadiga. 1917 nõustus preester Paul vastu võtma piiskopikoha Eesti Õigeusu Kirikus. Tema pühitsemine toimus 31.12.1917 Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalis. Tema piiskopinimeks sai Platon.
Kohe peale pühitsemist alustas piiskop koguduste külastamist, kuigi see oli saksa okupatsiooni ajal väga raskendatud. Reisiti hobuvankriga, lageda taeva all. Igal pool, kus piiskop teenis peeti piiskoplik jumalateenistus ja hingepalve kalmistul. Toimusid vaimulikud vestlused ja rahvas sai kinnitust oma usus.
Peatselt tõusis päevakorda Eesti piiskopkonna moodustamine. Eriti Riia venelased olid ägedalt eestlastele oma piiskopivalitsuse andmise vastu, sest Eesti kuulus tollel ajal Riia piiskopkonna alla. Eesti saavutas siiski soodsa otsuse, seda eriti patriarh Tihhoni toetusel. Kuid venelased ei olnud sellise otsusega nõus – kirjutati kaebekirju piiskop Platoni kohta, mis puudutasid tema rahvuslikku meelsust. Piiskop jäi endale kindlaks ja jätkas oma tööd. Ta oli aktiivne Eesti iseseisvuse eest seisja, võttes osa ka Eesti Maapäeva tööst.
21.12.1918 olid enamlased teistkordselt haaranud võimu Tartus – raekoja torni tõmmati punane lipp. Selles keerukas olukorras otsustas õigeusu, protestandi, katoliku ja juudi vaimulikkond koos tegutseda. Piiskop Platon õnnistas kõiki öeldes:” Kui rasked ka poleks ajad, mis Jumal on meile saatnud, ometi on see täis õnnistust, sest nüüd saame me mõistma rohkem, kui kunagi enne, mida oleksime pidanud juba ammu aru saama – nimelt, et kõikvõimalike erinevaid nimesid kandvate uskude vahel on vaid inimeste ehitatud seinad. Kõrgel üle nende seinte on Jumal oma aujärjel – ja Tema on meie kõigi taevane Isa.”
02.01.õhtul vangistati piiskop Platon oma kodu lähedal enamlaste poolt. Miilitsastaabis hõiskasid enamlased rõõmu pärast, kui nad kuulsid, et vangistatu on Eesti õigeusu piiskop Platon. Vangipõli kestis 12 päeva. Need olid päevad täis alandusi. Piiskop, jäädes kindlaks usule kinnitas ja lohutas kaasvange, paludes neid vabanemise korral kõigile Eesti õigeusklikele edasi anda tema viimne õnnistus. Selleks ajaks teadis piiskop juba kindlasti, et ta hukatakse.
Vanglas olles luges Platon tihti oma kreekakeelset evangeeliumi. Komissari nõudmisele lugemine lõpetada, vastas piiskop: ”Niipea, kui ma vabaks saan, ülistan ma Jumalat.”
14.01.1919 hukati piiskop Platon Tartu Krediidikassa keldris koos preestrite Nikolai Beźanitski ja Mihail Bleivega. Veel hukati luteri pastorid Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz koos 14 auväärse Tartu linna kodanikuga.
Piiskop Platoni leinatalitus peeti Tartus Jumalaema Uinumise Kirikus 18.01. Eesti valitsus andis käsu tuua Platoni keha pealinna, kus toimus veel riiklik matusetseremoonia. Kiriklik matus toimus Tallinna Issanda Muutmise peakirikus, kus asub ka piiskop Platoni haud.
Kiriku õuel on ka piiskop Platoni mälestussammas, mis esmakordselt avati 1931- teistkordne, taastatud samba avamine toimus 1986. Taastamise eestvedajaks Suur-Kloostri Kild.
2000 kuulutati (kanoniseeriti) pühakuteks piiskop Platon ja koos temaga kannatanud preestrid Mihhail ja Nikolai.
üpr Andreas Põld
Kasutatud allikad:
- Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918”. Tartu, 1998; lk 112
- “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975; Koostaja August Kaljukosk. EAA.5437.1.64, käsikiri. Rahvusarhiiv
- Eesti õigeusk X-XXI saj”. Entsüklopeediline teatmik (vene keeles) . Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014; lk 269
- David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud”. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247-249, käsikiri. Rahvusarhiiv
- Andreas Põld . “Eestimaa uusmärtrid”. Pärnu, 2013
- www.geni.com
- SA Tõstamaa mõis
- tema kohta Wikipedias
- Eesti biograafiline andmebaas ISIK
