SINODAALNE PAASALÄKITUS 2014

“Nüüd on kõik valgust täis

Taevas ja maa ja alumised paigad.

Pidagu nüüd kogu loodu Kristuse ülestõusmist,

Kelle peale ta on kinnitatud”

Auväärsed isad, meie kiriku preestrid ja diakonid!

Meie püha Kiriku armsad pojad ja tütred!

„Kristus üles tõusnud!“, laulame täna rõõmust hõisates. Kogu loodu, mis alguses, paradiisiaias, oli nii imeline ning mida patt seejärel moonutas, on nüüd jälle saanud Jumala väele läbipaistvaks, tõeliseks „uueks looduks“.

Täna paistab tühjast hauast hiilates elu, mis võidutseb surma üle. Me kanname endas koos ülestõusnud Kristusega tõeliselt seda uut elu, millesse kõik inimesed on kutsutud sündima.

Täna on surnuist ülestõusnud Kristus lõplikult läbi murdnud surma müürist. „Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed“ (Ilm 1,17-18).

Täna pole aeg, mis on meie päralt siin ilmas – meie vana hea aeg –, enam ei oma ega kaotatud, ei tühi ega täis, ei raisatud ega rusuv. Aeg laseb ülestõusmise valgusel endast läbi paista. Nüüdsest kannab seegi endas loojumatut, igavest elu. Tõepoolest, Kristus ise on meie aeg, aegade täius, mis vähehaaval päästab vabaks iga inimese, kõik inimesed.

Täna on jumalikule Ülestõusnule „antud kõik meelevald taevas ja maa peal” (Mt 28,18). Jeesuse ülestõusmine, meie ülestõusmine, on piiritu, kõikehõlmav armastus. Armastada lõpuks ometi nii nagu Kristus, olla kõikidega ja kõigi jaoks – selles on paasa uudsus. Me ei saa seda ise ei välja mõelda ega avastada. Armastus on meile antud: armastus ise – elav Jumal, kes on osadus ja armastus.

Täna, selle imelise ja loojumata päeva hommikuvärskuses tulvab meie süda Kristuse rahu ja rõõmu. Kogeda seda päeva tähendab kogeda armastust, kelleks on meie Jumal; teha nii, et iga meie elu hetke hingestaks Tema elu ja Tema armastus.

Täna on meie Jumalaga kohtumise suurpäev. See ei ole kohtumine üle pika aja. See on igapäevane kohtumine, „elava Jumala kohtumine kõigi rahvastega, kõigi inimestega, iga inimesega, olgu puhta või rikutuga, õpetlase ja seadusetundja või harimatu ja uskmatuga, terve või haigega, väikese lapse või eluõhtul vanainimesega. Meie olemasolu põhjus seisneb selles, et Kristus ei jäänud haua kütkeisse. Ta elab sinu jaoks. Ta tuleb sind päästma. Täna? Homme? Mõnel muul päeval? See pole tähtis – sinu aeg on Tema kätes. Ole siis ootel, ava silmad ja vaata; ava kõrvad ja kuula hoolega; ava oma mõistus ja vaim: elav Issand tuleb su juurde“. Tal on sinuga kohtumine!

Vennad ja õed!

„Tulge, võtke vastu valgust loojumatust Valgusest“. Ülendagem oma südamed! Käes on võidu tund. Ülestõusnu armastus on nüüdsest võitnud kõik kannatused – nii inimeste kui maa ning kõige kannatused, mis elab ja hingab. See on meie usk. See on nii meie kui kogu maailma kindel veendumus, mis annab jõudu ja täidab lootusega nii praegu kui tulevikus.

KRISTUS ON ÜLES TÕUSNUD!

Meie isaliku õnnistusega,

+ Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit

+ Eelija, Tartu piiskop

+ Aleksander, Pärnu ja Saare piiskop

Meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse paasapühal 20. aprillil 2014.