Kihnu kiriku lugu

“Kiriku teema on omandanud Kihnus viimase kahe aasta jooksul suure tähtsuse ja seda kahel põhjusel. Esiteks on käimas Kihnu kiriku remont, kogukonnalt oodatakse vabatahtlikku panust kiriku kordategemisel, külla oli oodata Konstantinoopoli patriarhi, teiseks on ärevust tekitanud EAÕK-i metropoliidi Stefanuse ringkiri kõigile Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimulikele ja ilmalikele liikmetele seoses kirikukalendriga.

Mõlemad teemad on tõmmanud enesele suurt tähelepanu. Kõige suurem probleem on aga kihnlaste jaoks just paaril viimasel aastal olnud kalendrikorraldus. Metropoliidi otsusega on jäänud õigeusklikele küll võimalus jõulude tähistamiseks Gregoriuse kalendri järgi, kuid 2011. aastal otsustati tähistada ülestõusmispühi ja neile järgnevaid pühi Juliuse kalendri järgi. See otsus, mille kiitis heaks EAÕK-i täiskogu, tekitas teravat poleemikat, arusaamatusi ja vastukaja Kihnu saarel.

Käesoleva ülevaate ülesanne ongi kajastada selle probleemi olemust, kirjeldada Kihnu kiriku tähtsust, ajalugu, liturgiaid ning seost rahvakalendri tähtpäevade ja kogukondliku elulaadiga. Kihnus ohustaks kirikukalendri muutmine mitmete oluliste rahvakalendri tähtpäevade tähistmist ja nendega kaasenevaid kombeid. Varem keegi seda teemat põhjalikult uurinud pole, Kihnu kiriku ajaloost on kirjutanud 1929. aastal Leo Leesment, kirikuelu seoses tuntumate tegelastega nagu Marina Rooslaid ja teised on uurinud Ingrid Rüütel, gümnaasiumi lõputöö oma vanaemalt saadud andmete põhjal on kirjutanud Birgit Saare, põgusalt on kirikuteemat puudutanud Theodor Saar ja Harri Jõgisalu oma populaarteaduslikes ülevaadetes.

Läbi uurimata on Kihnu muuseumis asuv Kihnu kiriku arhiiv alates usuvahetusest kuni 20. sajandi alguseni. Selles ülimahukas kogus on olemas kirikuvarade kirjeldused eri aegadest, usuvahetajate nimekirjad, kiriku ümberehitustööde aktid, järelekuulamise kirjad enne abielu ja palju muud huvitavat, mille kõige kirjeldamine selles töös käib autorile üle jõu. Materjal on suuremalt jaolt vanas vene keeles, käsikirjaline ja seetõttu nõuab sellest arusaamine erioskusi ning paljudel juhtudel ilmselt ka asjatundjate abi.

Teemavaliku ajendiks sai autori mure pärimuskultuuri ühe olulise tahu püsimise pärast Kihnu kultuuriruumis.

Käesolev ülevaade avas tee suurde põnevasse maailma ning vastavat uurimistööd tuleb kindlasti jätkata ning täiendada.”

Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum eriväljaannet “Kihnu kiriku lugu” saate edasi lugeda siit: 2014 Ajakiri Kyne kiriku erinumber

Autor: Mare Mätas