Püha apostlisarnane salvitooja MAARJA MAGDALEENA

Mälestuspäev 22. juuli

Ajal, mil Jeesus Kristus käis läbi Galilea maade, õpetades ja oma jumaliku väega imetähti tehes, tuli Tema juurde üks naine nimega Maarja Magdaleena ning palus end terveks teha. Issand ajas temast välja seitse kurja vaimu ning tervendas tema. Toimunust pöördununa astus Maarja Issanda teenimise teele ja kuulas Tema õpetusi ning järgis Kristust kuni Kristuse ristisurmani. Tema, ühes teiste pühade naistega nägi Kristuse kannatusi ja nuttis Kristuse ristipuu all seistes.

Pühad naised, Issanda surma pärast leinates, valmistasid juutide kombe kohaselt kallist salvi, et Jeesuse ihu võida. Kui hingamise päev mööda sai, läksid nad varasel hommikutunnil haua juurde. Juba varakult enne teisi tuli Maarja Magdaleena joostes haua juurde ja nägi imestusega, et kivi oli haua ukse eest ära veeretatud ning haud tühi. Nuttes läks ta Johannese ja Peetruse juurde ning ütles neile: ”Nemad on Issanda hauast ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on Tema pannud.” Siis läksid Johannes ja Peetrus Maarja järel haua juurde ning sisse astudes nägid nad, et Jeesuse ihu seal ei olnud. Eemal märkasid nad vaid surnulinu, mille sisse Jeesuse ihu oli mähitud. Jüngrite ära minnes jäi Maarja nuttes haua juurde. Kummargil hauda vaadates nägi ta seal kaht inglit seismas, kes Maarjalt küsisid: ”Naine, miks sa nutad?”

Nemad on minu Issanda ära viinud ja mina ei tea, kuhu nad Tema on pannud, kostis Maarja.

Kui ta seda sai öelnud, vaatas ta oma selja taha ja nägi Jeesust ennast, aga ei tundnud Teda ära, arvates, et see on aednik.

„Naine, miks sa nutad ja keda sa otsid?“ – ütles Jeesus temale.

„Isand, kui sina oled Ta ära kandnud”, ütles Maarja, „siis ütle, kuhu sa Tema oled pannud?“

„Maarja!“ – ütles siis Issand temale.

Nüüd tundis Maarja Issanda ära ning hüüdis: „Õpetaja!“

„Ära puudu minusse,“ ütles Issand, – „vaid mine mu vendade juurde ja ütle neile, et mina lähen oma Isa ja teie Isa, oma Jumala ja teie Jumala juurde.” (Jh 20:11-17)

Sel ajal tulid ka teised naised haua juurde ning koos nendega tuli ka Maarja Magdaleena uuesti sinna. Kõik tulijad nägid haua juures kahte inglit, kes neile ütlesid:

„Mis teie elavat surnute seast otsite? Teda ei ole siin, Ta on ülestõusnud! Minge ütelge Tema jüngritele ja Peetrusele, et Tema on surnuist ülestõusnud!“

Naised tundsid rõõmu ja samas hirmu, läksid haua juurest ära ning nägid tee peal Kristust ennast, kes neile ütles: ”Olge rõõmsad!” Nad heitsid silmili maha ja kummardasid Teda (Vrd. Mt 28, Mk 16, Lk 24).

Maarja Magdaleena, kes esimesena Kristust näha sai trööstis jüngreid rõõmsate sõnadega: ”Kristus on surnuist üles tõusnud!”

Tema, kui esimene Kristuse ülestõusmise kuulutaja on saanud nimeks apostlisarnane.

Pärast Issanda taevasseminemist elas Maarja Magdaleena koos Jeesuse ema ja apostlitega alalises palves ning nägi, kuidas ristiusk Jeruusalemmas levima hakkas. Täis püha hoolt ning palavat usku kuulutas ta ka ise mitmel maal Jumala sõna. Vanad kirjad tunnistavad, et tema on käinud ka Roomas, andnud seal keiser Tiberiusele punase muna ning tervitanud teda, öeldes: ”Kristus on surnuist üles tõusnud!” Pärast jutustas ta keisrile Issanda ristisurmast ning sellest, kuidas Pilatus Jeesuse ilmsüütult ristisurmale mõistnud oli. Vanasti oli juutidel, iseäranis naistel, kombeks oma  tuttavatele ja sõpradele nende sünnipäeval, samuti uue aasta esimesel päeval mune kinkida. Seda arvati rõõmustamise ja austamise märgiks nende inimeste poolt, kellel suuremat kingitust anda ei olnud. Pärast Maarja Magdaleenat sai kombeks ka ristirahva hulgas Kristuse ülestõusmisepühal teineteisele punaseks värvitud mune kinkida.

Roomast läks Maarja Efesose linna ning oli seal oma surmani apostel Johannese abiks armuõpetuse kuulutamisel.

Viiendal sajandil toodi Maarja Magdaleena kõdunemata säilmed Efesosest Konstantinoopolisse.

 

Koostanud preester Jüri Ilves

Kasutatud kirjandus:
Suvanto, K., Pyhät ihmiset- esirukoilijamme, Joensuu, ONL 1998
Kumõš, Vladislav, Tartu uusmärtrid, Tallinn 2001
Kasanko, Aleksanteri, Taivaalliset suojelijamme, Kuopio, OKJ