Avaleht/Pühad isad/Püha Issanda eelkäija RISTIJA JOHANNES

Püha Issanda eelkäija RISTIJA JOHANNES

Mälestuspäev 24.juuni

Evangelist Johannes kõneleb oma evangeeliumis: “Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes, see pidi tunnistust andma, tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma. Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest” (Jh 1:6-8).

Nende sõnadega mõtleb evangelist Ristija Johannest, kes sündis kuus kuud enne Jeesust. Johannese ülesandeks oli kuulutada inimestele Kristuse tulemist ja valmistada ette Päästja vastuvõttu.

Johannese vanemad olid preester Sakarias ja Eliisabet. Ingel oli ilmutanud neile ka Johannese tulevase saatuse: “Tema saab suur olema Issanda ees ja ta saab täituma Pühast Vaimust juba ema üsas. Tema läbi pöördub palju Iisraeli lapsi Jumala poole. Ta käib Issanda ees Eelia vaimus ja väes.”

Johannes pääses Jumala armust Petlemma ja selle ümbruse lapsi tabanud surmavast saatusest. Ta kasvas üles kõrbes ja valmistus oma ülesandeks paastudes ning palvetades. Johannesel oli kaamelikarvadest kuub ja niuete ümber nahkvöö, aga toiduks olid talle rohutirtsud ja metsmesi.

Kui Johannes oli kolmekümneaastane, läks ta Jordani äärde ja hakkas jutlustama inimestele Lunastajast. Ta õpetas inimesi elama tões ja alandlikkuses ning tegema armastuse tegusid. Eriti hoiatas ta juute uhkuse patu eest, sest nad pidasid end Jumala äravalitud rahvaks ja jumaliku seaduse ainsaks säilitajaks.

Palju rahvast käis Johannest kuulamas ja paljud lasid end Jordanis ristida. Mitmed arvasid, et tema oli oodatud Messias (Lunastaja), kuid Johannes ütles: “Mina olen hüüdja hääl kõrbes. Valmistage Issandale Tee, tehke tasaseks Tema teerajad!” Johannes kuulutas kõigile:” Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba lahti päästma. Mina ristin teid veega aga tema ristid teid Püha Vaimuga.” (Jh 1:19-27)

Ühel päeval nägi Johannes Jeesust tulevat end ristida laskma. “Mul on vaja lasta ennast Sinul ristida – ja sina tuled minu juurde!”, hüüdis Johannes. Jeesus astus Jordani voogudesse ja lasi end ristida Johannesel. Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta veest välja ja taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus tuvi kujul ja tuli tema peale. Ja hääl taevast ütles: See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Jh 1:29-34). Saades ristitud asus Jeesus avalikult õpetama rahvast.

Julgelt jutlustas Johannes pattudest pöördumisest ja meeleparandusest. Petlemma lastetapja poeg, kuningas Heroodes oli naisest lahutanud ja abiellunud vennanaise Heroodiaga. Kuna see oli Moosese seaduse vastane tegu, ütles Johannes Heroodesele: ” Sinul ei ole õigus võtta venna naist.” Sellest vihastunud kuningas pani Johannese vangi. Heroodia oleks mehe tapnud, kuid Heroodes kartis teda, sest teadis teda olevat õiglane ja püha mees.

Oli Heroodese sünnipäev ja korraldati suur pidu. Salome, Heroodia tütar esitas külalistele tantsu, mis meeldis Heroodesele. Tänutäheks lubas ta tüdrukule, mida see iganes soovib. Salome läks ema juurde nõu küsima. Ema käskis tal küsida palgaks Ristija Johannese pea. Heroodes läks sellest väga murelikuks, kuid antud lubadust murda ei saanud. Ta saatis oma ihukaitsja ülesannet täitma. Saanud Johannese pea, viis Salome selle emale.

Kui jüngrid sellest kuulsid, matsid nad Johannese keha Sebastiasse. Pärimuse järgi võttis Heroodese majapidajanna Johanna salaja Johannese pea ja mattis selle anumas Õlimäele. Konstantinus Suure ajal pea leiti ja maeti ümber Süüriasse Emesasse. Hiljem maeti see ümber Konstantinoopolisse ja sealt Komanasse.

 

 

Koostanud preester Jüri Ilves

Kasutatud kirjandus:
Suvanto, K., Pyhät ihmiset- esirukoilijamme, Joensuu, ONL 1998
Kumõš, Vladislav, Tartu uusmärtrid, Tallinn 2001
Kasanko, Aleksanteri, Taivaalliset suojelijamme, Kuopio, OKJ