Tölneri ja variseri pühapäev

PAASTU TRIOOD

I0. ülestõusmispühade eelne pühapäev

Tölneri ja variseri pühapäev

– Patukahetsuse uks –

Tölneri ja variseri pühapäevaga algab meie kirikus trioodί liturgiline periood, mis hõlmab kümmet ülestõusmispühadele eelnevat nädalat ja lõpeb vaiksel laupäeval.

Seda perioodi nimetatakse trioodiks, sest hommikuteenistuse kaanonid sisaldavad ainult kolme laulu ehk oodi (kreeka k. tria õidai) tavapärase üheksa asemel. Need laulud on kokku kogutud liturgilisse raamatusse, mis samuti kannab nimetust “Paastutriood”.

Tänasel päeval meenutame evangeeliumi tähendamissõna variserist ja tölnerist. 
See, kes on nagu variser, hoidku pühakojast eemale,
 sest seal on Kristus, keda tuleb vastu võtta alandlikkuses.

Kondak 4. viisil 
Põgenegem variseri hooplemise eest, õppigem tölneri alandlike sõnade kõrgust tundma, ja hüüdkem ohates patukahetsemisega: Oh maailma Lunastaja, puhasta oma sulaseid.

Teine kondak 3. viisil
 Toogem Issandale tölneri ohkamisi ja astugem, patused, Tema kui oma Valitseja ette, sest Ta tahab, et kõik inimesed saaksid lunastatud, Ta kingib andeksandmist kõigile, kes oma patte kahetsevad. Sest meie pärast on lihaks saanud Jumal, kes ühes Isaga on alguseta.

Mõtiskluse tekst:
 Usklikud, hoidugem variseri liigsest eneseusaldusest,
terra väidetavast puhtusest.
 Olgem kaastundlikud, otsigem alandlikkust, tölneri tundeid.

Jumaliku liturgia piiblilugemised:
 2 Timoteuse 3: 10-15 ja Luuka 18: 10-14

Ülestõusmispühadeni on jäänud seitsekümmend päeva. Hea emana tunneb Kirik inimese südant ja käitub meiega nagu õpetaja. Ta ei taha, et me liiga järsult läheksime üle elult, mis kahjuks liigagi sageli on kaugel esimeste kristlaste pühendumusest, suure paastuaja pingsale palvele ja askeesile. Nii nagu tänavalt kiriku võlvide alla jõudmiseks tuleb läbida kίriku eeskoda, valmistab kolmenädalane liturgiline ja vaimne “eeskoda” meid ette suure paastuaja askeesiks. Idakirikus hõlmab see periood variseri ja tölneri, kadunud poja ning lihast ja piίmast loobumise pühapäevi, mis vastavad Läänekiriku septuagesimae, sexagesimae ja quinquagesimae pühapäevadele.

Nende kolme nädala jooksul, mil viime oma elu vastavusse suure paastu aja nõudmistega, ei lakka Kirik meile kordamast: “Te hakkate paastuma, palvetama, tegema arvukaid meeleparandustegusid. See on väga hea ja mina olen esimene, kes teid sellele kutsub. Kuid ettevaatust! “Tarkus, mis viib pääsemίsele, on usk Jeesuses Kristuses” (vt. tänane epistel). See usk on teis salajasel kombel äratatud jumaliku armu läbi. Pöörduge ära iseendast, oma tegemistest, väärtusest ja moraalsusest, et mitte öelda oma vagadusest. Loobuge enda väärtuse esiletõstmisest Jumala ja inimeste ees, sest te ei ela teisiti kui jumaliku armu läbi. Peske puhtaks aknad, kraapige maha maaling, mis muudab nad läbipaistmatuks, aga ärge mingίl juhul andke järele rumalale kiusatusele, arvamusele nagu oleksite te ise see, kes annab valgust, mis neist akendest paistab. Ärge mingil juhul pidage endid omaenda jumalikustamise kuulutajaks.”

Täna räägib püha Kirik seda meile tölneri ja variseri kirjakoha kaudu. Ta ütleb meile: paastuge, aga mίtte sellise mõtteviisiga, nagu variser. Paastuge, aga tundke sauma, mis tölner.

Kes olid variserid Jeesuse ajal?

Variserid olid usuühendus, mille liikmed väitsid, et tunnevad paremini kui keegi teine Jumala Seadust, nii Seaduse teksti kui ka traditsiooni, mis oli sisse seatud selle täpseks täitmiseks ja teistele kohustuslikuks tegemiseks. Neile sügavatele teadmistele Seadusest ja traditsioonist, mille üle variserid nii uhked olid, lisandus põhimõte, et Seadusest ja selle tõlgendusest tuleb kinni pidada ülima rangusega. Kuid Seadus ei olnud kõike ette näinud. Päev-päevalt tulί lahendada suur hulk juhtumeid, ehk teisisõnu, langetada kohtuotsuseid. Eeskujuks olid eelkäijate otsused, millele lisandusid omakorda järgmised. Juutide seas polnud kellelgi seadusandlikku meelevalda, mis oleks olnud võrreldav Moosese meelevallaga. Seega oli tekkinud petlik olukord õpetlaste jaoks, kes üritasid asjatult teha järeldusi, mis oleksid samal tasemel seadusetekstίga. Uskudes, et peavad teistele peale suruma autorίteeti, mis neil tegelikult puudus, juhtus, et neid tabas ülbusele ja kõrkusele lähedane hingeseisund. Aga peamine hädaoht seisnes selles, et näiline üleolek õpetuse tundmises ja elluviimises andis neile põhjuse ennast teistest eraldada ja ära põlata. Täpselt nii juhtuski õpetlaste nõudmiste osas hίngamispäeva pidada, Seadusega ette nähtud puhtuse eest hoolt kanda ning preestritele ja leviitidele kümnist maksta. Jõuti selleni, et keelduti söömast hίngamispäeval munetud muna või puu otsast kukkunud vilja. Variserluse põhiline viga seίsnes selles, et usuline innukus sai põhjuseks, miks välditi südamlikke suhteid ligimesega ja peaaegu kohustuseks sai põlata ligimest kui ebapuhast. Äärmiselt range Seadusest kinnipidamine, mίs enamikule oli sageli võimatu, asetas variserid, keda ülimalt šokeerίs, kui rikuti nende poolt sise seatud uusi reegleid, eraldi seisusesse.

“Mu Jumal”, ütleb variser templίs, “Ma tänan Sind selle eest, et ma ei ole nagu ülejäänud maailm”.
 Kirik valmistab meid suureks paastuks ette teatava paradoksaalsusega: sellele pühapäevale järgneval nädalal lubab ta meil isegi kolmapäeviti ja reedeti süüa liha. Nendel päevadel peame mõtlema “variseri hooplemisele” (päeva kondak). Me peame endale ütlema, et meie suurest paastust võib nii saada võimalus sattuda põrgusse, kui hakkame seda esile tõstma Jumala ja inimeste silmis, eriti nende ees, kes samasugust askeesi ei harгasta. Ja ülestõusmispühade öösel laseb püha Kirik, kes muretseb sama asja pärast, meil kuulata püha Johannes Kuldsuu jutlust: “Need, kes on paastunud, ja need, kes ei ole paastunud, olge kõik täna rõõmsad!”.

isa André Borrely

Manitsus

On aeg, oo mu hing, on ülim aeg, kui sa tahad iseennast tundma õppida, oma olemust ja oma saatust; seda, kust sa tuled ja kus sul tuleb puhata; kas elu on see, mida me elame või ootame me paremat.
Asu tööle, oo mu hing, sa pead puhastama oma elu. Otsi Jumalat ja Tema salasusi:
Seda, mis oli enne maailma; seda, mida kujutab maailm endast sinu jaoks, kust ta tuleb ja milline on tema saatus.
Asu tööle, oo mu hing, sa pead puhastama oma elu.
Kuidas valitseb ja juhib Jumal kõiksust?
Miks askeldamine siin ja seal puhkus? Miks kisub eluvool meid kaasa?
Asu tööle, oo mu hing, vaata üksnes Jumalat.
Sellest, mis oli mu uhkus, on tänaseks saanud mu häbi. Milline on mu side eluga, milline on selle lõpp? Selgine, mu vaim, hajuta kõik eksimused. Asu tööle, oo mu hing, ära säästa vaeva.

Püha Gregorius Nazianzusest

Süüria püha Efraimi palve,

mida loetakse kogu paastuaja jooksul iga päev, igal võίmalusel. Selles palves sisaldub vaimuliku elu põhiolemus:

Mu elu Issand ja Valitseja! 
Ära anna mulle 
laiskuse, meeleheite, auahnuse ega 
tühja lobisemίse vaimu! 
Vaid anna mulle – Su sulasele -
meelepuhtuse, alandlikkuse,
 kannatlikkuse 
ja armastuse vaimu.
 Issand, mu Kuningas!
Lase mind näha mu üleastumίsi
 ja ära lase mind mu venda 
hukka mõista,
 sest Sina oled kiidetud igavesti.
 Aamen!