Advendimõtisklus

Jeesus Kristuse sugupuu – nii algab evangeelium. Mida tähendab see pikk heebrea nimede loetelu? Juutidele vajadust rõhutada Messia põlvnemist Taaveti soost. On ka teine tähendus: selles pärilusliinis leiame mõrtsukaid, abielurikkujaid, lapsepilastajaid. Kui Jeesus sünnib minu südames, teeb Ta seda vaatamata minu pattude hulgale. Jeesus läheb edasi, rajab endale teed läbi minu üleastumiste, neid ükshaaval ületades. See on tema sugupuu minus. Selles edasitungimises lööb särama tema halastus, heatahtlikkus, aga ka vägi.

Maarja, kes on lapseootel, ja Joosep lähevad Petlemma, et lasta ennast kirja panna. Jeesus ei soovinud sündida Roomas või Ateenas või Jeruusalemmas. Nii jõuame meiegi Jeesuse sündimise salasuseni  ühes vaeses Juudamaa linnakeses. Minna üles Petlemma, saada Petlemma kodanikuks, omandada – ei, saavutada – Petlemma alandlik vaim.

 Inglid ei ütle karjastele lihtsalt, et Päästja on sündinud. Nad ütlevad: “Teile on Päästja sündinud”, Jeesus sünnib iga karjase jaoks. Tema sündimine on igaühe jaoks meist väga isiklik sündmus, Jeesus on kingitus igale inimesele.

Võõrastemajas pole kohta Jeesust kandavale Maarjale ja Joosepile. Selle maailma võõrastemajas pole kohta Jeesuse jüngrile. Kui õnnestub sinna koht saada, peitub mugavuses hädaoht! Mida ühist on võõrastemajal ja sõimel? 

Kuningad, keda unes hoiatati, pöörduvad teist teed mööda oma kodumaale tagasi. Nad peavad vältima Heroodest. Vaimulikus mõttes tähendab see, et inimene, keda Jumal on juhatanud sõimeni, võib küll pöörduda tagasi oma koju, omale maale, aga teist teed mööda. See tähendab, et tema ajendid, suhtumine, olemisviis, vahendid, mida kasutada, ei saa enam olla endised. Kui me oleme läinud Petlemma, muutume täielikult. 

Siimeonile ilmutati, et ta ei sure enne, kui on näinud Päästjat.

Oh kui väga sooviksin minagi sellist kinnitust!

Mitte surra, olemata näinud Jeesust. Mitte oma ihusilmaga, vaid  näha (tõepoolest näha) Teda usu silmadega. Pärast surma loodan näha Teda teisiti.

 Siimeonile anti rohkem, kui lihtsalt Jeesust näha. Ta võttis lapse oma kätele. Issand, lase minulgi see väike lapsuke nähtamatul viisil oma sülle võtta.

 Ingel käskis Joosepil laps ja ema kaasa võtta ning Egiptusesse põgeneda. On aegu, mil meil  on parem hädaohu eest põgeneda, sellest eemale hoida, kuna oleme liiga nõrgad.

Aga peame kaasa võtma kõige kallima, kes meil on, Jeesuse, tillukese, väeti lapsukese.

Tõlgitud ühe Idakiriku munga raamatust “Jeesus”, Chevetogne, 1973