1851-1900
Viimati muudetud: 22.07.2014
XIX sajandi teine pool. Õigeusu kindlustumine Eesti aladel.
Pääs Riia seminari oli tasuta ja mitmedki eestlased said seal hariduse,
hakates tööle preestri, köstri või kooliõpetajana, aga ka teistel
aladel. Riigi rahaga või kohalike annetajate toel ehitati kirikuid.
Rööbiti luterlike kihelkonnakoolidega asutati ka õigeusu kihelkonnakoolid.
Varakult hakati maakeelde tõlkima jumalateenistusraamatuid, nii et
tsaariaja lõpuks oli ilmunud preestri teenistusraamat (3 väljaannet),
talitusraamat (3 väljaannet), tundideraamat, paastu- ja õietriiod,
pühapäeva oktoihh ja lauluraamatud mitmes trükis. Palju ilmus ka
vaimulikku kirjandust: katekismusi, pühakute elulugusid, õpetlikke ja
poleemilisi brošüüre jne. Riia seminaris anti välja vaimulikku ajakirja
Jumalakartuse Kool.
Õigeusulised eestlased võtsid rahvuslikust liikumisest osa sama
aktiivselt kui luterlasedki. Nt. Pärnus tegutses kohalikus
Aleksandrikooli komitees ja Põllumeesteseltsi osakonnas ülempreester
Mihkel (Mihhail) Suigussaar. Riia seminaris võrsus mitmeid XX sajandi
Eesti tegelasi, nagu Jaan Poska, Konstantin Päts ja Ado Birk.
