XIX saj. keskpaik

Pärast 1840-ndate alguse näljahäda leidsid raskete majanduslike ja
ühiskondlike olude üle kaebavad Liivimaa talupojad kaastunnet ja toetust
Riia õigeusu piiskopilt Irinarhilt. Hakkasid levima kuuldused, et
valitsus annab õigeusku pöördunuile maad ja maksude kergendust.
Hoolimata nende väidete ametlikust ümberlükkamisest sai neist üks
usuvahetuse põhjus. Ühtekokku vahetas 1840-ndatel aastatel usku üle 100
000 eestlase ja lätlase, umbes 17% Liivimaa kubermangu elanikkonnast.
Alguses saadi uuest usust puudulikult aru ning vajaka oli ruumidest
jumalateenistuste pidamiseks, kirjandusest jm. Vene preestrid vajasid
kohalike elanikega suhtlemisel tõlke, ehkki pühitseti ametisse ka mõned
juba varem õigeusklikud eestlased.