Kirikupeade meenutamisest liturgial. Ukrainlaste abistamisest

Jumalikul liturgial, pärast leiva ja veini pühitsemist Kristuse ihuks ja vereks, meenutab teeniv vaimulik vanemat vaimulikku, kellega ta osaduses on (preester piiskoppi, piiskop oma esikarjast). Selleks palveks on „Esiteks mõtle, Issand,…” Kirikupea aga meenutab teisi maailma kirikupäid, kinnitades sellega õigeusu kiriku ühtsust ja terviklikkust. Meenutatavate nimekirja kutsutakse diptühhiks. See, et kedagi meenutatakse, ei ole hinnang tema tegudele, iseloomule jne. Diptühhi lugemine väljendab kogu kiriku osadust, mis toimub mitte ainult kiriku kui asutuse, vaid just elava isiku, esikarjase, kaudu.

Praegustel rasketel aegadel, mil möllab Venemaa provotseerimata vallutussõda Ukraina vastu ja ilmsiks tulevad võikad sõjaroimad, on mõistetav, et esitatakse küsimusi Vene kirikupea mainimise kohta metropoliidi teenitaval piiskoplikul jumalateenistusel. Paljusid on jahmatanud seda sõda heaks kiitnud patriarh Kirilli nime meenutamine teiste hulgas. Et aga tema nime meenutamisest loobuda, peaks toimuma üldõigeusu kirikukohus, mis ta osadusest välja arvaks. Seda pole aga toimunud ja pole ainult meie otsustada, keda me meenutame või mitte.

Meie kiriku seisukoht on selge, oleme selle sõja ühemõtteliselt hukka mõistnud. Lisagem veel pühima patriarhi Bartolomeuse hiljutine ütlus: „See pole „püha” ega „õnnistatud” sõda, nagu mõned kinnitavad. See on saatanlik sõda.”

Olen aga praegust olukorda arvestades andnud lauljatele juhise laulda patriarh Kirilli nime järel mitte „palju aastaid”, vaid kolm korda „Issand, heida armu”. See on palve iga patuse ja eksinu eest. Palume Jumalalt, et Ta valgustaks nimetatud kirikupea suhtumist, mis on pahanduseks kogu õigeusu ja laiemalt kristlikus maailmas.

Kõige selle juures palun südamest, et keegi ei väljendaks kirikus häälekalt oma suhtumist. Pärast pühade andide muutumist, Jeesuse Kristuse erilise kohalolu hetkel, ei sobi mingisugune lärm ega segamine. Võib olla eri meelt, aga jumalateenistus pole sobiv koht selle teatavaks tegemiseks. Samuti peaksime nüüdsel keerulisel ajal oma väikeses kirikus kokku hoidma ja mitte laskma end hingevaenlasel mõtlematutele tegudele ja sõnadele kihutada.

*

Mõni sõna ka meie kiriku tegemistest, mis on seoses Ukrainast saabunud põgenikega päevakorrale tõusnud.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus tegutseb ukrainakeelne Tallinna Püha Georgi Kogudus. Esipreester Joann Khristenko (ivan.khristenko@gmail.com, telefon 56564743) organiseerib abi kaasmaalastest põgenikele, külastab suuremaid keskusi, kuhu põgenikud on paigutatud ja kui on soovi abistada põgenikke, siis võib temaga võtta ühendust.

Kirik, kogudus ja Tallinna linn on sõlminud lepingu Tallinna kesklinnas asuvate ruumide osas, kus on plaanis esialgu käima lükata pühapäevakool, edaspidi aga Eesti ühiskonda integreeruda aitavad programmid. Kaugematest eesmärkidest teavitame lehelugejaid siis, kui ettevõtmiste piirjooned on selgemaks muutumas.

Meie kiriku vaimulikega on võtnud ühendust Eesti erinevatesse piirkondadesse paigutatud õigeusklikest põgenikud ja nad on vennalikult osadusse vastu võetud.

+ Stefanus,

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit