Bütsantsi kirikulaulu seminar Püha Eelkäija Skiitas

24.-26. mail 2019 toimus Püha Eelkäija Skiitas Reomäel õigeusu kirikulaulu aluseks oleva Bütsantsi laulu seminar, õpetajaks soomlasest munkpreester Damaskinos Athose püha mäe Ksenofontose kloostrist.Kaks tervet päeva õpiti laule jumalikuks liturgiaks, pühapäeval usaldati ja lubati kõik üheksa osalejat koorile varahommikusel liturgial kaasa laulma õpitut praktiseerima.

Püha Eelkäija Skiita nunnad Saaremaal laulavad teatavasti liturgiat eesti keeles Bütsantsi viisidega. See on Eestis midagi erilist ja erakordset – nagu koolitaja ütles, võiksime olla selle üle ainult rõõmsad, sest Soomes sellist kohta pole, kus pidevalt nii lauldakse.

Koolitus kasvas välja Tartu lauljate palverännakutest skiitasse, kui nad liturgial nunnade Bütsantsi laulu kuuldes küsisid, kas neilgi oleks võimalik selle algupärase ja kauni, aga Eestis alles oma esimesi eestikeelseid samme tegeva laulu kohta õpetust saada. Kui küsimust mitu korda korrati, hakkas tööle Pühakirja põhimõte „paluge, ja teile antakse“ (Mt 7:7).

2017 sügisel, kui Tartu Aleksandri kiriku preester Vadim oli taas lauljatega skiitas käimas, viibis jumaliku armunõu järgi parajasti kohal ka nunnade emakloostri gerontissa isiklikult ja just tema õnnistusel käivitus seminari tõsine ettevalmistamine, õpetajaks kutsuti oma ala asjatundja ning lõpuks korraldati kogu koolitus ülima hoolikuse, oskuslikkuse ja pühendumusega vastavalt apostel Pauluse juhatusele „Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele“ (Kl 3:23).

Seminarile andis täiendava vaimuliku maitse nunnade külalislahkus ja südamlik hoolitsus küllatulnute eest. Iga külalist hellitati täie tähelepanuga ja keegi ei jäänud märkamata või kõrvaliseks.

Ksenofontose klooster, kust isa Damaskinos pärit, on praegu Athosel üks Bütsantsi laulu kõige kõrgemal tasemel hoidjaid, seda oskab, armastab ja õpetab sealne kauaaegne kloostriülem vanake Aleksios (selle uudise kirjutaja on näinud oma silmaga, millise ülevoolava energia ja kõiki asjaosalisi kaasakiskuva vaimustusega vanake Aleksios juhatas munkade koori koguöisel teenistusel). Ja nagu vaimuliku elu reegel ütleb – „puud tuntakse tema viljast“ (Mt 12:33).

Isa Damaskinos rõhutas, et alati on hea ja soovitav uurida õigeusu muusika puhast pärimust, see aitab mõtestada meie tänast kirikulaulupraktikat. Kui natuke peatuda ja uurida, mis on kunagi olnud ja kus on meie vaimulikud juured, siis aitab see korrastada tänast.

Ehkki Bütsantsi laulu õppimisele saab pühendada aastaid (kiiremini läheb väidetavalt siis, kui tänapäevast Lääne muusikat mitte kuulata), on sellega nagu meega, mille magususes veendumiseks piisab paarist meetilgast ja ei ole vaja karupoeg Puhhi kombel kohe terve purk pintslisse pista.

Nagu mee maitse kirjeldamine neile, kes seda pole maitsnud, on võrdlemisi viljatu ettevõtmine, maitsmine on palju kiirem ja kindlam, nii ka Bütsantsi laulu on mõtet lugejatel ise vaadata-kuulata, vt

https://www.facebook.com › Places › Reo, Saaremaa, Estonia › Convent & Monastery

Lõpetuseks üks soovitus, mis on läbi proovitud nii ilmalikus kui ka kristlikus elus. Murphy loomingust pärit Sattingeri seaduse järgi iga asi töötab paremini, kui ta sisse lülitada. Vaimulik vaste sellele tarkusele on kogemus, et nii nagu iga tegevus kirkus, sünnib ka laul teenistustel paremini palvetega, Jumala abiga.

Tekst: Tartu piiskop Eelija

Foto: Püha Eelkäija Skiita