Issandamuutmise püha

Armsad vennad ja õed Kristuses!

 

Mind valdab suur rõõm ning tundeelamus, kui leian teid täna hommikul siin üheskoos mälestamas suurt ja püha tähtpäeva: meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse muutmise püha.

Mis täpsemalt toimus sel päeval, mil Jeesus mäe peal kirgastus? Kristus, kes elas oma jüngritega koos ning kes Teda hästi tundsid, ilmus neile äkki muutunult, valgusesse mähitult ja kiirgavalt, uuel ning hiilgaval kujul. Õhustik, mis sel hetkel valitses, oli valgust täis. Kas pole samuti ka meiega: nägemus Jeesusest ja isegi pilt, mis me Temast iseendas loome, on lahutamatu sellest valguse muljest, valevusest ja pimestavast puhtusest?

Jeesuse kõrvale ilmusid Mooses ja Eelija. Mooses esindas Seadust ja Eelija prohveteid. Kahtlemata selleks, et panna meid paremini mõistma, et Jeesus on kogu Seaduse ja kõigi ettekuulutuste täitumine ning et Tema on kõige jumaliku ilmutuse täius. Ning ärgem unustagem seda jumaliku kohaolu heledat pilve, mis kattis mäetippu.

Pilve seest kostis sama hääl, mis kõneles ka Jeesuse ristimisel Jordanis: “See on minu äravalitud Poeg, kuulake Teda“ (Lk 9, 35-36). Need sõnad annavad tähenduse kogu muutmisele. Miks Jeesus muutus? Miks Ta mähkus valgusesse? See oli selleks, et anda pühalikku tunnistust sellele, mille Isa annab oma Pojale ning mille olemus on kokkuvõetud selles käsus: “Kuulake Teda”. Teisiti öeldes, arm, mis tuleb Jumalalt, muudab meid tähelepanelikumaks ja kuulekamaks Jumala Sõna suhtes.

Enam kui kunagi varem on Jeesuses kõik kristallselge. Tema riided, nagu selgitavad meile evangelistid, muutuvad nii pimestavalt ja “kiirgavalt valgeks”, et mitte miski siin maa peal ei oleks saanud neid nii valgeks muuta. Just selles väljendubki Issanda muutmine: see on eeskätt ja eelkõige armsa Poja muutumine.

Kuid see tähtpäev meenutab meile ometi, et Issandamuutmine on ka Isa ja Vaimu ilmutus. Just seepärast juhatab ta meid sellesse isiklikku suhtesse kolme jumaliku isikuga, nagu me laulame hommikuteenistusel: „Seiskem vaimulikult meie Jumala linnas ja vaadakem imestelles Isa ja Püha Vaimu auhiilgust, mis hiilgab ainusündinud Pojas“ (2. kaanon, 9. laul, 3. salm).

Hetkel, mil pilv eemaldub võttes endaga kaasa nii Moosese kui ka Eelija, on kolm jüngrit hirmust halvatud. Ning on ka põhjust pärast kõiki neid läbielamisi… Aga Jeesus puudutab neid ja kinnitab neile: “Tõuske üles ja ärge kartke!” (Mt 17, 7-8). Ta soovib neile selgitada, et sündmus, mille tunnistajateks nad just olid olnud, puudutab ennekõike just Teda, keda Isa austab enne, kui laseb Tal minna vastu kannatustele.

Matteus (17,8) ütleb: “Ja nemad, tõstes oma silmad üles, ei näinud kedagi muud kui ainult Teda”. Laskudes Issandamuutmise mäest alla, näevad jüngrid “üksnes Jeesust”, või pigem leiavad Ta Tema igapäevases olekus ilma, et Jeesuse jumaliku hiilguse tunnusmärgid oleks peidetud.

Mida tähendavad need sõnad “üksnes Jeesus?”

Näha üksnes Jeesust kogu Tema alandlikkuses ei tähenda Päästjast lihaliku kujutluse loomist. See tähendab, et harvadel hetkedel tundub meile, et Tema kujutis on mähkunud valgusesse ning need sähvatused ei kesta kaua, sest selleks, et Jeesust kohata, on vaja minna Teda otsima sinna, kust Teda tavaliselt võib leida: meie tagasihoidlikes ja mõnikord keerulistes igapäeva-ülesannetes.

Näha “üksnes Jeesust” tähendab ka kogu oma tähelepanu ja pilgu pööramist Jeesusele, et Tema saaks meie elus ülimaks ja ainsaks ning et me ei lase selle maailma asjadel end Temast eemale juhtida.

Näha “üksnes Jeesust” tähendab lisaks veel seda, et me saavutame nii sügava usu ja halastuse, et need muutuvad enesestmõistetavaks mitte ainult kõigi inimeste, vaid ka kõige suhtes, mida me oma teel kohtame.

Näha “üksnes Jeesust” tähendab viimaks olla ühenduses kirgastunud Jeesusega. Meid kutsutakse samuti kirgastama mitte üksnes inimesi, keda me kohtame, vaid ka kõike “mis elab ja hingab”. Ainult nii me leiame “üksnes Jeesuse” kõiges selles, millele me oma silmad avame. See on õrn ja alandlik Jeesus, kes paneb meid oma võimuse ees võpatama.

Viimane tähelepanek: Luuka evangeeliumist loeme, et Peetrusel ja tema kaaslastel Johannesel ja Jaakobusel, kes ärkasid neid haaranud raskest unest, oli õnn näha Jeesuse hiilgust (Lk 9, 32). Kui keegi oma elus osutub valituks, et kogeda jumaliku hiilguse sära, siis kuidas mitte otsida võimalusi seda alatiseks hoida? See on ka Peetruse soov Jeesusele: „Õpetaja, siin on meil hea olla, teeme õige kolm lehtmaja:
ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale.”

Aga Peetrus, keda oli haaranud vaimustus, ei teadnud, mida ta räägib. Tema palve ei täitunud. Sama kehtib teatud juhtudel ka meie jaoks, isegi kui Jeesus on meis kindlalt kohal ja on meid haaranud, isegi kui me tunneme tema valgust ilma seda nägemata. Lihtsalt sellepärast, et meie olemist määravad mitmed kohustused, mille kohta mina ütleksin, et need on hädavajalikud: ühel päeval kanname oma risti, teisel päeval leiame, et meie tõus Taabori mäe tippu on vaevaline. Seal üleval olles mõistame, et meie elu on keskpärane ja rusuv, järgmisel päeval mäest alla laskudes peame elama kesk inimelu tegelikkust, kogema lugematuid elumuutusi, püüdes samal ajal hoida oma südant puhtana päevani, mil näeme igavikus Jumala valgust.

Just seepärast polnud võimalik Taabori mäele püstitada neid kolme lehtmaja. Mooses ja Eelija lahkuvad. Jeesus jääb üksinda mäe tippu, mis on kaetud pilvedega. Valgus kaob. Ümbruskond saab tagasi oma loomupärase oleku. Aga jüngrite südames on end sisse seadnud midagi uut: nad on nüüdsest “muutunud”, olles vapustatud kõigest sellest, mida nägid ja kuulsid. Nad laskuvad oma Õpetaja ja Päästja järel aeglaselt mäest alla.

Armsad vennad ja õed Kristuses!

Heebrealased ei tundnud muud jumalikku valgust, kui seda tulesammast, mis juhtis Iisraeli rahvast kõrbes tema põgenemisel Egiptusest. See oli piiratud ja ajutine valgus. Ühe rahva ja ajastu valgus.

Jeesus aga tunnistab end „maailma valguseks“. Ta on igavene ja kõikehaarav valgus, mis ei kustu kunagi ning mis „valgustab kõiki inimesi, kes maailma tulevad”. Tänagem Issandat selle eest ning palugem, et Tema valgus suudaks täita kõik hinged, et see Valgus paistaks kõikidele rahvastele ja igasuguste veendumustega inimestele. Aamen.

 

+Stefanus,

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit.

Häädemeeste, 06.08.2017