Avaleht/Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik/Piiskopkonnad/Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus
Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus
RÄPINA PÜHA SAKARIASE JA ELISABETI KOGUDUS
Ehitamise aeg: 1829–1833
Pühitsemine: 1834
Ajaloost: Räpina paberivabriku Venemaalt toodud tööliste jaoks rajatud esimese õigeusu puukiriku (valminud 1752, mahapõlenud 1813) asemel käskis Nikolai I 1827 ehitada uue. Klassitsistlik, ladina risti kujulise põhiplaaniga, telk- ja sibulkiivriga kellatorniga, keskkupliga ja apsiidiga piklik ookerkollane/ valge krohvitud kivihoone ehitati 1829-1833 (arhitekt G. F. W. Geist). Ehitust juhtis Tartu kaupmees E. Rundaltsev. Kirikul on viis kella. Ikonostaas ehitati 1832, paljud ikoonid selles maalis Pihkva ikoonimaalija H. Kalinin. Kui 1844 oli koguduses 558 venelasest liiget, siis pärast 1845 eestlaste hulgas puhkenud kirikuvahetusliikumist Räpina ümbruskonnas oli koguduses 1847 2057 ja 1938 1798 hinge. Koguduse esimene õigeusu kihelkonnakool avati 1848 ja tütarlaste kihelkonnakool 1885. Abikoole oli kuus, sh Võõpsus ja Mehikoormas, kuhu hiljem rajati ka Räpina preestrite poolt hooldatud abikogudused koos oma kirikutega. Kogudusest on iseseisvunud Kähri (1848), Võnnu-Kärsa (1851) ja Piirissaare (1855) kogudused. Räpina kirikus on toimunud mitmeid remonte, sh 1911 ehitati uus kellatorn. 1990 remontis kogudus kiriku katust. Kirik asub Põlvamaal Räpina linnas (Apteegi 5).
Jaanus Plaat
Koguduses teeninud preestrid:
Feodorov Anisim oli koguduse esimene preester
andmed puuduvad kuni 1797
Kontakt:
Apteegi 5, Räpina 64505 Põlvamaa
Esijuhtlustaja ülempreester Tihhon Tammes
mob: +372 508 3414
e-post: Tihhon.Tammes@rapinakirik.ee
EAÕK Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti kogudus
a/a EE982200221035392229
