Paastu kolmas nädal, ristikummardamise pühapäev (Mk 8, 34-9,1)

Paastu keskel püstitab Kirik meie ette Kristuse risti. Risti meenutus sellel pühapäeval esitab üleskutse meie usule ja pühendumusele. Ta kuulutab risti rolli lunastusloos ja valmistab meid ette selleks ristiks, mis küll hetkel veel on kaugel, aga Suurel Reedel pannakse ülesse Kolgata mäele.

Püha Peetrus ütleb: “Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes“. Kui rist on võidu ootus, mille Päästja sai surma üle, siis ei ole võimalik, et tema jüngrite ja nende saatus, kes Jumalasse usuvad, oleks teistsugune. Ustav õpilane matkib oma õpetajat mitte ainult elus, vaid ka surmas. Enesesalgamine on seega hädavajalik tingimus saavutamaks elu, mida Kristus meile annab. See tähendab, et täielikult tuleb alla suruda   oma „mina“, ihad ning oma kirgedele järele andmine. On möödapääsmatu, et meie kiindumus Kristusesse leiab oma teostuse niiviisi, et otsustame tõesti Teda järgida, täites heameelega Tema käske.

+Stefanus,

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit

Püha Teofan Sulgunu

Ilma ristita me ei saa Päästja jälgedes käia

“Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle” (Mk 8,34). Ilma ristita me ei saa järgida Päästjat, kes kandis oma risti, ning need, kes Teda järgivad, kannavad tingimata enda risti. Mis see rist tegelikult on? See on katsumus, mis ründab nii seest kui väljastpoolt kristlast, kes kõnnib Päästja käskudele kuuletumise teel ning kelle elu kulgeb Tema juhiste ja õpetuste vaimus. Rist on kristlasele niivõrd loomulik, et seal, kus on kristlane, on ka rist ja seal, kus pole risti, pole ka kristlast.

Mugavused ja naudinguelu ei sobi tõelisele kristlasele. Tema ülesanne on ennast puhastada ja parandada. Ta on nagu haige, kellele määratakse kaustika või amputeerimine, kuid kuidas neid ilma valuta läbi viia? Ta tahab ületada võimsa vaenlase iket, kuid kuidas seda teha ilma võitluseta ning haavadeta? Ta tahab minna vastu kõikidele harjumustele, mis teda ümbritsevad, kuid kuidas seda taluda ilma raskuste ja surveta?

Rõõmusta, tundes risti raskust, sest ta näitab, et sa kõnnid Päästja järgi, lunastuse teel, mis viib paradiisi poole. Pea veel natuke vastu. Eesmärk ja hiilguse kroon on väga lähedal!

Nädala mõtisklus:

Mitteusklik ütleb kord pühale Augustinusele : «Usukäsud on koormaks, mis piiravad inimese vabadust. Tõeliselt vaba on see, kes käitub vastavalt oma tahtele ning teeb seda, mis tal pähe tuleb».

Oma vastuses kasutab püha Augustinus sellist näidet :

« Pääsukese tiivad on tema keha jaoks liigseks raskuseks, kuid siiski, just tänu nendele raskustele ei ole pääsukene liimitud maa külge ning ta saab kergelt lennata kõrgustesse. Täpselt sama on inimestega. Mõnede jaoks on Jumala käsud koormaks, kuid mitte keegi ei saa jõuda jumaliku õndsuse ja vabaduse taevasse, kui ta ei ole eelnevalt usukäskude poolt vabastatud porist ja patuorjusest”.